1911-1944

1911.
22. oktoobril toimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat.

1911 - 14.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.

Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad. “Endla” Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke.

olulisemad lavastused

1911. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja A. Teetsov
1912. H. Ibsen “Rahva vaenlane”, lavastaja A. Teetsov
1912. H. Sudermann “Kivi kivide hulgas”, lavastaja A. Teetsov

1914 - 15.
Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm.

Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut.

olulisemad lavastused

1914. B. Bjornson “Kui noored viinapuud õitsevad”, lavastaja K. Jungholz
1914. H. Ibsen “Nora”, lavastaja K. Jungholz
1915. H. Sudermann “Kodu”, lavastaja K. Jungholz
1915. E. Vilde “Tabamata ime”, lavastaja K. Jungholz
1915. A. Kitzberg / J. Simm “Kosjasõit”, lavastaja K. Jungholz
1915. H. Ibsen “Seltskonnatoed”, lavastaja K. Jungholz

1915.
Pärnu kutseline teatrielu katkeb, teatri ruumid võtab üle sõjaväehaigla. Pärast sõjaväe lahkumist antakse Endlas mitmeid isetegevuslikke etendusi.

1918.
23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik.

1920.
Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks.
Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22).

olulisemad lavastused

1920. A. Kitzberg “Kauka jumal”
1921. H. Heijermans “Lootus õnnistuse peale”
1921. L. Fall “Lõbus talupoeg” (operett)

1922.
Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest.

Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. “Endla” Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette.

1922 - 23.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.

olulisemad lavastused

1922. G. Büchner “Woyzeck”, lavastaja A. Teetsov
1922. T. Pakkala “Parvepoisid”, lavastaja A. Teetsov

1923.
Näitejuhiks Karl Jungholz.

1923 - 1924.
Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal.

olulisemad lavastused

1923. F. Schiller “Wilhelm Tell”, lavastaja K. Jungholz
1923. J. Strauss “Nahkhiir” (operett), lavastaja M. Kalbek
1924. A. Kitzberg “Neetud talu”, lavastaja A. Liik
1924. W. Shakespeare “Suveöö unenägu”, lavastaja A. Liik

1924 - 25.
Näitejuhiks Woldemar Mettus.

Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga.

1925 - 26.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.

olulisemad lavastused

1925. H. Raudsepp “Kohtumõistja Simson”, lavastaja A. Teetsov
1925. I. Kalman “Sügismanööver” (operett), lavastaja M. Kalbek

1926.
Nüüdsest töötab teater jälle “Endla” Seltsi vastutusel.

1926 - 27.
Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo.

olulisemad lavastused

1926. F. Schiller “Wilhelm Tell”, lavastaja K. Hansen
1926. F. Schiller “Röövlid”, lavastaja A. Lauter
1926. W. Shakespeare “Hamlet”, lavastaja A. Lauter
1926. G. Verdi “La Traviata” (ooper), lavastaja M. Kalbek

1926.
“Endlas” pettunud haritlased loovad Tallinna eeskujul Pärnu Töölisteatri, mis vastaks töötava rahva huvidele ja rahakotile. Palgaline on vaid näitejuht, näiteseltskond töötab punktitasulisena.

Hoogsalt alanud tegevust tuleb järgmisel aastal piirata, sest teater ei saa nii palju toetust, kui loodetud. Siiski suudetakse end nii palju majandada, et palgata 1928 näitejuhiks Andres Särev. Ajal, mil “Endla” publikupuuduse tõttu sõnalavastuse etendusi ära jätab, mängib Töölisteater täissaalidele. Eriti suurt kuulsust toovad Pärnu Töölisteatrile

vabaõhuetendused (Oskar Wilde “Salome”, Rabindranath Tagore “Ohver”).

Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa “Mikumärdiga” antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai.

Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse.

1927 - 32.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.

Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat.

olulisemad lavastused

1927. H. Raudsepp “Kikerpillide linnapea”, lavastaja A. Teetsov
1927. R. Benatzky “Arm lumes” (operett), lavastaja F. Hilden
1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas
1928. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja A. Teetsov

1929. Teatri kunstnikuks Arnold Raagul.

olulisemad lavastused

1929. A. Kitzberg “Püve talus”, lavastaja A. Teetsov
1930. M. Pagnol “Eluaabits”, lavastaja V. Laason
1931. H. Raudsepp “Mikumärdi”, lavastaja V. Laason

publiku arv 1928/29: 21 517

1932 - 34.
Teatrit juhib Ralf Opsola.

Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne.

1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann)

olulisemad lavastused

1932. H. Raudsepp “Vedelvorst”, lavastaja R. Opsola
1932. A. Kitzberg “Tuulte pöörises”, lavastaja K. Hansen
1932. I. Kalman “Montmartre'i kannike” (operett), lavastaja V. Laason
1933. A. Adson “Iluduskuninganna”, lavastaja R. Opsola
1933. I. Kalman “Kuradiratsur” (operett), lavastaja H. Andresen
1933. E. Mehul “Joosep” (ooper), lavastaja H. Malmsten

1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla.

1934 - 1940.
Teatrit juhib Eduard Lemmiste.

Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada “Endlas” tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal.

olulisemad lavastused

1934. E. Vilde “Pisuhänd”, lavastaja R. Opsola
1934. H. Ibsen “Peer Gynt”, lavastaja E. Lemmiste
1934. P. Abraham “Viktooria ja ta husaar” (operett), lavastaja H. Aare

1935.
Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest.

olulisemad lavastused

1935. A. Mälk “Mees merelt”, lavastaja E. Lemmiste
1935. S. Romberg “Kõrbelaul” (operett), lavastaja E. Lemmiste

1936.
Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja.

olulisemad lavastused

1936. A. H. Tammsaare “Juudit”, lavastaja K. Hansen
1936. V. Devere “Navarra Henrik”, lavastaja E. Lemmiste
1936. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja K. Hansen
1936. H. Wuolijoki “Niskamäe naised”, lavastaja E. Lemmiste
1937. A. Mälk / A. Särev “Õitsev meri”, lavastaja E. Lemmiste
1937. I. Kalman “Mariza” (operett), lavastaja H. Aare

1939. Draamateatrist tuleb Endlasse Paul Ruubel.

publiku arv 1939/40: 32 673

1940/41.
Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe “Prozhektor”, opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise.

olulisemad lavastused

1940. A. H. Tammsaare / A. Särev “Põrgupõhja uus Vanapagan”, lavastaja E. Lemmiste
1942. A. Gailit “Toomas Nipernaadi”, lavastaja R. Kuljus

 

1941 - 1944.
Teatrit juhib aasta jagu Henn Aare, hiljem Riivo Kuljus.

Ülekaalus on operett ja revüüd, sõnalavastust esindavad komöödiad. 1944 kevadel lõpetatakse igasugune teatritegemine, taganevad saksa väed süütavad sügisel teatrimaja. Ugalast tuleb Endlasse näitleja Arnold Sikkel, Paul Ruubel läheb Vanemuisesse.