1944-1967

1944.
Ajutiselt juhib praeguse Koidula Põhikooli ruumides Endla teatrit Riivo Kuljus, peagi võtab juhtimise üle Eduard Türk.

1944.
Sügisel annab linna täitevkomitee teatrile praeguse Rüütli platsi pangahoone II ja III korruse. Panga operatsioonisaali ehitatakse lava ja umbes 300 istekohaga saal. Repertuaaris võimutsevad kergekaalulised komöödiad, laulumängud ja operetid.

olulisemad lavastused

1945. A. H. Tammsaare / A. Särev “Mauruse gümnaasium”, lavastaja E. Türk

1946.
ÜK(b)P Keskkomitee otsus “Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest" nõuab suurt tähelepanu nõukogude näidendeile.

1948.
Esialgne soliidne riiklik dotatsioon on tinginud pillava majandamise, koosseisud on liialt paisunud. Tõmmatakse kokku.

1948 - 52.
Teatrit juhib Ilmar Tammur.

Repertuaar koostatakse temaatiliselt: alati on olemas kolhoositeema, võitlus rahu eest ja kodanlik ellusuhtumine. Draamateatrist tuleb Pärnusse Olli Ungvere, Filharmooniast Lia Tarmo.

olulisemad lavastused

1949. W. Shakespeare “Tõrksa taltsutus”, lavastaja I. Tammur

1950.
Likvideeritakse “Endla” operetitrupp ja orkester.

Teatriga liituvad vanema põlve lavastaja ja näitleja Kaarli Aluoja ning noor näitleja Paul Mäeots Eesti Riiklikust Teatriinstituudist.

publiku arv 1950: 53 100

1951.
Moskvas aasta praktiseerinud Tammur loob õpperühma ja hakkab ka koosseisuliste näitlejatega stuudiotööd tegema. Lahutatakse peanäitejuhi ja direktori ametikohad - direktoriks saab Martin Tambur. Lavale jõuab noor näitleja Maimu Pajusaar.

1952 - 55.
Peanäitejuhiks Kaarel Ird.

Repertuaarivaliku võtmeks on soov luua tihedam side vaatajaga. Suureneb kaasaegse dramaturgia osakaal. Irdi kõrval lavastavad Paul Mäeots ja Arthur Ots.

1952. Teatri kunstnikuks saab Edgar Sõõro.

1953.
Väidetavasti Kaarel Irdi ettepanekul võtab teater endale kodulinna kuulsa poetessi ja Eesti rahvusliku teatri looja Lydia Koidula nime. Sellest alates kutsutakse teatrit (mis vahepeal kannab ka nime Pärnu Oblasti Draamateater “Endla”) L. Koidula nimeliseks Pärnu Draamateatriks.

olulisemad lavastused

1953. L. Koidula “Kosjaviinad”, lavastaja K. Ird
(mängitakse 1962. aastani 204 korda kokku 40 162 vaatajale)

1954.
Teatri ruumides tehakse põhjalik remont ja ümberehitus.
Saal saab kallakpõranda, poolpehmed klapptoolid, uue lavaeesriide ja kardinad. Teatri kõrvalruume, samuti garderoobi ja fuajeed, laiendatakse. Täiustatakse lavaseadet, Moskvast saabub uus heliaparatuur. Teater radiofitseeritakse ning etendusi hakatakse transleerima vene keelde. Ugalast tuleb Pärnusse näitleja Paul Ruubel.

olulisemad lavastused

1954. M. Talvest “Naisevõtt pole naljaasi”, lavastaja P. Mäeots
1954. A. Kitzberg “Punga Mart ja Uba-Kaarel”, lavastaja K. Ird

1955 - 57.
Teater peanäitejuhita.

Kaarel Ird läheb “Vanemuisesse” tagasi, töötatakse ainsa koosseisulise lavastaja Arthur Otsa juhtimisel. Repertuaarivalik on juhuslik. Teatriga liitub näitleja Roland Engmann, lahkub näitleja Paul Mäeots.

olulisemad lavastused

1955. A. H. Tammsaare / A. Särev “Kõrboja peremees”, lavastaja P. Mäeots
1956. H. Wuolijoki “Juuraku Hulda”, lavastaja A. Ots

1957.
Ajutine teatrimaja saab heleda terrasiitkatte, kujundatakse ümber siseruumid. Teatri seinu hakkavad kaunistama Elmar Kitse, Luulik Kokamäe jt maalid.

olulisemad lavastused

1957. A. H. Tammsaare / A. Särev “Elu ja armastus”, lavastaja A. Ots

1957 - 60.
Peanäitejuhiks Enn Toona.

Lavastama hakkab ka Heikki Haravee, teatriga liituvad lavastaja Mai Mering ja näitlejad Ellen Alaküla ja Lembit Kees, teatrist lahkub Paul Ruubel.
Enn Toona lahkudes jääb Pärnusse teater, “mille areng toimub ideelise selguse, lavastuse terviklikkuse, ansamblitiheduse ja väljendusliku ereduse suunas.”
Uuslavastused on tihti välja müüdud enne esietendust.

olulisemad lavastused

1958. G. Figueiredo “Aisopos”, lavastaja H. Haravee
1959. U. Laht “Atlandi heeringas”, lavastaja A. Ots
1959. L. Feuchtwanger “Lesk Capet”, lavastaja E. Toona
1960. A. Tshehhov “Kirsiaed”, lavastaja E. Toona

publiku arv 1960: 84 800

1960 - 62.
Peanäitejuhiks Arthur Ots.

“Vanemuisesse” lähevad mitmed võimekad näitlejad (Herta Elviste, Lembit Eelmäe, Heikki Haravee, Paul Ruubel, Milvi Koidu ja Eero Tari), nende asemele tulevad noored lavakunstikateedri I lennu lõpetajad (Linda ja Rein Olmaru, Ants Nopri), Paul Mäeots Vanemuisest ja Eduard Ralja Ugalast.

1960. Teatri kunstnikuks saab Uno Uibo.

1961.
6. märtsil lastakse senini laoruumidena kasutuses olnud ajaloolise “Endla” teatrimaja varemed õhku.

olulisemad lavastused

1961. N. Hikmet “Damoklese mõõk”, lavastaja M. Mering
1961. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja A. Ots
1962. A. Reid “Suure suuga piiga”, lavastaja A. Ots

1962 - 64.
Peanäitejuhiks Arvo Kruusement.

Enamik lavale jõudnud näidenditest on vene jt N-Liidu rahvaste kirjandus, eesti algupärandeid ei mängita. Püüdluste siht on repertuaariteater: mängukavas peaks olema näidendeid igast zhanrist, vallatust jandist tragöödiani.

Pärnu teatrisse tulevad Lembit Mägedi ja Heino Uustal, lavale jõuab ka noor näitleja Eha Sikk (Kard) õppestuudiost.

1963.
Teatriga liituvad noored näitlejad Tallinnfilmi õppestuudiost (Tiia Kriisa, Arvi Hallik, Peeter Shmakov (Kard), Juhan Virkus, Sirje Arbi-Tennosaar).

olulisemad lavastused

1964. S. Aljoshin “Tookord Sevillas”, lavastaja A. Kruusement

1964-69.
Peanäitejuhiks Enn Toona.

Tema kõrval lavastavad Arthur Ots, Paul Mäeots, Uno Loit ja Peeter Kard. Eesti teatri vormiuuendused Pärnusse veel ei jõua, lavastatakse enamasti eetilisi küsimusi lahkavat väliskirjandust ja olustikulisi algupärandeid. Lavale jõuab noor näitleja Andres Ild, Vanemuisest tuleb Pärnu teatrisse Paul Ruubel, Draamateatrisse läheb näitleja Roland Engmann, Noorsooteatrisse näitleja Eduard Ralja.

1965.
Pool aastat on teatri kirjandusala juhatajaks Raimond Kaugver, pärast teda Ane Siitan.

olulisemad lavastused

1966. F. G. Lorca “Verine pulm”, lavastaja E. Toona