1967-1988

1967.
Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaks valmivad Pärnu ja Tartu uued teatrimajad.

3. november 1967 avatakse Pärnu uus teatrimaja August Jakobsoni näidendiga “Võitlus rindejooneta”, lavastajaks Enn Toona.

Poole suurem saal (600 kohta), normaalmõõtmetega pöördlava, avarad proovisaalid jpm - algab palju avaramate võimalustega tööperiood.

Samas on uus teatrihoone projekteeritud kultuurimajana, sest ehituse alustamise ajal (ehitus kestis 11 aastat) ei tohtinud Pärnusse teatrit rajada.

Vastvalminud maja kannatab ka ehituspraagi ja vajumise käes - seda tuleb kohe remontima hakata . Uus maja on siiski uus maja.

Teatri repertuaar mitmekesistub žanriliselt- lisanduvad kirinäidend, teatraliseeritud luuleõhtu ja erinevad muusikalavastused. Repertuaaris on rohkelt teoseid lääne ja vene dramaturgiast, algupärandeid lavastatakse vähe.

1967.
Teatriga liituvad muusikaala juhataja Olev Sööt ning noored lavastajad Moskva teatriinstituudist: Kaarin Raid ning Ingo Normet. Konservatooriumi lavakunstikateedrist tulevad noored näitlejad Andres Ots, Ago Roo; Tallinna draamastuudiost Lii Mander (Tedre) ja Murel Puusild (Aav), Rakverest teatrist tulevad Siina ja Aarne Üksküla, Ugalast Peeter Tedre; teatrist lahkub näitleja Ellen Alaküla.

olulisemad lavastused

1967. A. Undla-Põldmäe “Viru laulik ja Koidula”, lavastaja K. Raid

1968.
Teatri direktoriks saab Arnold Ebrok.

olulisemad lavastused

1968. J. Brdecka “Limonaadi Joe”, lavastaja E. Toona, näitejuht P. Kard (muusikalilavastus Pärnus üle 18 aasta)
1968. J. Cocteau “Hirmsad vanemad”, lavastaja K. Raid

1969-82.
Peanäitejuhiks Vello Rummo.

Traditsioonilise psühholoogilise lavastamismaneeri juurde jääv Rummo ei tee takistusi noortele ja otsivatele lavastajatele Raidile ja Normetile. Repertuaar on zhanrilt (komöödia, draama, satiir, kriminaalnäidend, muusikal, laulumäng), temaatiliselt ja kujutamislaadilt väga mitmekülgne, eesmärgiks:

1) pakkuda publikule nende erinevaid sotsiaalseid kohti arvestades senisest vaatamisharjumusest pisut suuremat kaasaelamist/kaasamõtlemist nõudvaid lavastusi,

2) anda näitlejaile jõukohast/arendavat tööd,

3) osaleda vääriliselt teatrifestivalidel,

4) tähistada tasemel lavastustega kirjanduses, teatri ja ühiskonna elus mitmesuguseid tähtpäevi.

1969.
Peanäitejuht Rummo ja direktor Ebrok panevad aluse suvehooaja traditsioonile. Igal suvel mängitakse 1 kuu statsionaaris kuurortlinna suvekülalistele, etendusi transleeritakse ka vene keelde.

Sügisel toimub esimene esietendus teatri väikeses saalis - ümberehitatud stuudiotöö ruumis (esialgu 60, hiljem 100 istekohta) - “Alarm”.

Teatrist lahkub näitleja Paul Ruubel.

olulisemad lavastused

1969. A. Koeney / K. Raid “Vihmade vaikus”, lavastaja I. Normet
1969. J. Patrick “Kummaline mrs Savage”, lavastaja I. Normet
1969. K. Choinski “Alarm”, lavastaja V. Rummo
1970. S. Delaney “Armunud lõvi”, lavastaja K. Raid

1972. Teatri kirjandusala juhatajaks saab Merike Pau.

olulisemad lavastused

1972. T. Williams “Tramm nimega “Iha””, lavastaja K. Raid
1972. J. Rainis “Puhu, tuul!”, lavastaja K. Raid
1972. V. Vahing “Suvekool”, lavastaja I. Normet

1973. Rakvere teatrist tuleb Pärnu teatrisse näitleja Villem Indrikson

1973. J. Liiv / I. Normet “Valu”, lavastaja I. Normet

1974.
Teatrist lahkuvad lavastaja Kaarin Raid, näitlejad Arnold Sikkel ja Heino Arus. Kirjandusala juhatajaks saab Oskar Kruus.

olulisemad lavastused

1974. J. Herman / M. Stewart “Hallo, Dolly!” (muusikal), lavastaja V. Rummo
1974. P. Vallak / M. Unt “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”, lavastaja K. Raid

1975.
Teatrist lahkuvad Mall Sillandi, Hilja Varem, Andres Ots ja Reet Leissar, lavakunstikateedrist tuleb teatrisse noor näitleja Toomas Ots.

olulisemad lavastused

1975. M. Traat / A. Üksküla “Kohvioad”, lavastaja A. Üksküla

1976.
Noorsooteatrist tuleb Pärnusse näitleja Linda Rummo, kirjandusala juhatajaks saab Urve Laos.

olulisemad lavastused

1976. E. Vilde “Pisuhänd”, lavastajad V. Rummo ja L. Rummo

1977.
Teatrist lahkuvad Ago Roo, Kaie Mihkelson ja Jaan Rõõmussaar, liikumisjuhiks saab Aita Indrikson.

Teatri juures alustab tööd 2-aastane õppestuudio.
Õppejõududena tegutsevad Ingo Normet, Linda Rummo, Aarne Üksküla, Klaudia Taev, Jaak Rähesoo jt.

1970. aastate alguse õpperühmast jäävad teatrisse näitlejaks Helle Kuningas, Lii Rebbas, Mihkel Smeljanski ja Jüri Vlassov. Uues õppestuudios jõuavad lavale teiste seas Anu Heinsalu, Aire Johanson, Tene Ruubel, Merike Tatsi, Juta Tints, Arne Järvesaar, Roland Leesment ja Mart Tõnismäe, mitmed neist jäävad näitetruppi aastateks.

olulisemad lavastused

1977. A. H. Tammsaare / I. Normet “Otto Almari nägemus”, lavastaja I. Normet
1977. K. Saja “Puutuvid”, lavastaja I. Normet
1977. E. Albee “Kes kardab Virginia Woolfi”, lavastaja A. Shapiro (külalisena)

publiku arv 1977: 128 000

1978.
Lavakunstikateedrist tulevad Endlasse näitlejad Enn Keerd ja Jaak Hein, teatrist lahkub Aarne Üksküla.

olulisemad lavastused

1978. M. Lassila “Tark neitsi”, lavastaja I. Normet
1979. W. Shakespeare “Mõõt mõõdu vastu”, lavastaja I. Normet.
1980. M. Gorki “Vassa Zeleznova”, lavastaja V. Rummo
1980. T. Wilder “Meie linnake”, lavastaja I. Normet

1981.
Ingo Normet lavastab Lavakunstikateedri X lennu III kursusega Jevgeni Shvartsi allegoorilise näidendi “Draakon”. Üks osa X lennust tuleb 1982. aastal kooli lõpetades Pärnusse, kujundades suuresti edasist kohaliku teatri mainet: Laine Mägi, Katrin Nielsen, Margus Oopkaup, Jaan Rekkor, Elmar Trink.

olulisemad lavastused

1981. A. Jakobson / V. Vahing “Vaeste-Patuste alev”, lavastaja I. Normet

1982. Arnold Ebrok läheb pensionile, direktoriks saab Olaf Esna. Vello Rummo loovutab peanäitejuhi koha Ingo Normetile, jäädes ise edasi lavastajaks. Ingo Normet kutsub teatri kirjandusala juhatajaks Ülev Aaloe Teatrite Valitsuse repertuaarikolleegiumist ning peakunstnikuks Vello Tamme ajakirjast “Noorus”.

olulisemad lavastused

1982. V. Majakovski “Saun”, lavastaja I. Normet (keelatakse ära)
1982. S. Poliakoff “Superdiskor”, lavastaja I. Normet

1982 - 91.
Peanäitejuhiks Ingo Normet:

"Võtame mängukavasse vaid neid näidendeid, mida läheksime ise vaatama, kui nad teiste teatrite kavas oleksid.” Valdavalt siis psühholoogiliselt keerukad ja sotsiaalselt terava alltekstiga teosed.

1983. Draamateatrist tuleb Pärnusse Aare Laanemets.
Näitleja- ja lavastajatöö kõrvalt tegeleb Laanemets alates 1984 süstemaatiliselt Pärnu Kool-Teatriga, millest saab kasvulava kogu eesti teatrile: Laanemetsa (hiljem ka Ahti Puuderselli) käe all saavad esimese näitlejakoolituse Heiko Sööt, Marko Matvere, Liisa Aibel, Ago Anderson, Katariina Lauk-Tamm, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Külli Teetamm, Kersti Heinloo, Janek Joost, Tiit Ojasoo, Carita Vaikjärv jpt.

olulisemad lavastused

1983. Ö. v. Horvath “Lood Viini metsadest”, lavastaja I. Normet

1984. Teatrist lahkuvad näitlejad Toomas Ots ja Lembit Kees.

olulisemad lavastused

1984. O. Kool “Musta kassi öösel ei näe”, lavastaja I. Normet
1984. M. Unt “Vaimude tund Jannseni tänaval”, lavastaja M. Unt (külalisena)
1984. B. Friel “Tõlkijad”, lavastaja P. Pedajas

1985.
Teatri koosseisuliseks lavastajaks tuleb Ugalast Priit Pedajas.

olulisemad lavastused

1985. O. Luts / P. Pedajas “Soo”, lavastaja P. Pedajas
1985. V. Udam “Vastutus”, lavastaja I. Normet

publiku arv 1985: 176 200

1986. Rakvere teatrist tuleb Pärnusse näitleja Feliks Kark, teatrist lahkuvad Villem ja Aita Indrikson.

olulisemad lavastused

1986. E. De Filippo “Filumena Marturano”, lavastaja V. Rummo
1986. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja I. Normet

1987. ERKIst tuleb teatrisse kunstnik Lilja Blumenfeld.

1987. Algavad poliitilised ja ühiskondlikud muutused Eestis. Publiku huvi teatri vastu langeb kohutava kiirusega.
Ingo Normet Tartus teatrijuhtide pressikonverentsil: “On läinud keeruliseks tööd teha, repertuaari valida: ühiskondlik teadvus teiseneb nii kiiresti, et elu on praegu huvitavam kui ükski kaasajateemaline lavastus teatris. Seepärast ei taha ka Pärnu teater enam tänapäevadramaturgiat mängida. Olulisem on praegu keskenduda üldinimlikele teemadele, millest kõneleb klassika.”

olulisemad lavastused

1987. L. Tolstoi “Ja pimeduses paistab valgus”, lavastaja I. Normet