1988 - 2001

1988.
Teater saab Endla nime tagasi.
Nime ennistamisele eelneb periood, mil kohalikus ajalehes ilmub sel teemal kümmekond artiklit. Teatris küsitletakse publikut, kellest 1600 inimest on Endla nime poolt, 400 vastu. Lõpuks otsustab linna täitevkomitee ühel häälel, et teatrile ei anta selle esialgset nime tagasi. Viimaks - Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kolleegiumi otsusega nr 2 10. novembrist saab Pärnu teater Endla nime tagasi.

olulisemad lavastused

1988. R. Saluri “Minek”, lavastaja P. Pedajas
1988. A. Paasilinna / M. Murdmaa “Ulguv mölder”, lavastaja M. Murdmaa (külalisena)

1989.
Endla statsionaaris hakatakse mängima varasema kuue asemel viiel päeval nädalas.
Puhkepäevadeks jäävad reede (külalisesinejatele) ja laupäev (oma teatri lavaproovid hommikul ja õhtul). Vähendatakse ka väljasõitude arvu.  Suvehooaeg ei ole teatrile enam niivõrd menukas, sest Pärnu rand suletakse reostuse tõttu. Järgmisest aastast lühendatakse suvehooaega,
sest linna on tekkimas hulganisti konkureerivaid suveüritusi (kontserdid, festivalid).

olulisemad lavastused

1989. J. Kander, F. Ebb “Zorbas” (muusikal), lavastaja I. Normet
1989. E. O`Neill “Saatuse heidikute kuu”, lavastaja P. Pedajas

1990.
Nukuteatrist tulevad Endlasse Ahti Puudersell ja Tene Ruubel, lavakunstikateedrist Heiko Sööt, teatrist lahkub Olli Ungvere.

1990.
Vabariigi teatrites suureneb meelelahutuse osakaal.
“Endla” kirjandusala juhataja Ülev Aaloe kirjutab TMK teatriankeedis: “Meelelahutusliku repertuaari osatähtsus on siiski suurem kui kunagi varem ja teatreid selles küll süüdistada ei maksa. Iga teatri mängukavas on väärtkirjandust, kuid neid mängitakse enamasti tühjadele saalidele ja sedavõrd harva, et endalgi on raske “pihta saada” - seda on meie praegusel segasel ajal õnnestunud veenvalt tõestada, kui õhuke meie kultuurikiht ja huvi tegelikult on. Ja oleks naiivne loota, et elu veelgi halvenedes rahvas tuleks teatrisse tõsidramaturgiast kosutust otsima. Kommertsist pole pääsu, kuid peab silmas pidama, et tegijail endil huvitavat tööd oleks ja tülgastust ei tekiks."

olulisemad lavastused

1990. T. Williams “Orpheus allilmas”, lavastaja O. Räikkä (külalisena)

publiku arv 1990: 122 600

1991.
Teatrist lahkuvad peanäitejuht Ingo Normet, lavastaja Priit Pedajas ja Tiia Kriisa. Pärast rasket haigust sureb teatri peakunstnik Vello Tamm.

Suvel toimub suures saalis remont, etendusi antakse väikeses saalis, Koidula muuseumis ja sanatoorium Tervise klubis.

1991 - 97.
Teatrit juhib Ülev Aaloe.

Külalislavastajate (M. Karusoo, K. Raid, R. Trass, L. Guntars) osatähtsus on võrdlemisi suur, lavastavad ka Endla näitlejad Peeter Kard, Enn Keerd, Aare Laanemets, Katrin Nielsen ja Ahti Puudersell. Etendusepaigaks sünnib “Epp Pillarpardi ...” lavastusega Ärklisaal, mis oli aastaid kasutusel proovi- ja peoruumina.

Elu vabariigis stabiliseerub ja publik hakkab teatrisse tagasi tulema.

olulisemad lavastused

1991. P. Vallak / P. Pedajas “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”, lavastaja P. Pedajas

1992.
Kaheks hooajaks tuleb Endlasse lavastaja ja näitlejana Raivo Adlas. Lavakunstikateedrist tuleb teatrisse noor näitleja Raido Keskküla, teatrist lahkub Lembit Mägedi (kuid ei jää kõrvale).

olulisemad lavastused

1992. A. H. Tammsaare / M. Karusoo “Täieline Eesti Vabariik”, lavastaja M. Karusoo
1992. B. Friel “Lõikuspeo tantsud”, lavastaja K. Raid

publiku arv 1992: 51 400

1993.
Lilja Blumenfeld saab Endla peakunstnikuks. Teatrisse tulevad lavastaja Kaarel Kilvet ja laulja Peeter Kaljumäe, Pedagoogikaülikoolist noored näitlejad Sepo Seeman ja Katrin Tuuksam (Valkna), teatrist lahkub näitleja Juta Tints (Ild).

olulisemad lavastused

1993. A. H. Tammsaare / R. Adlas “Armastuse võimalikkusest Vargamäel”, lavastaja R. Adlas
1993. R. Benatzky / P. Aimla ““Valge Hobuse” võõrastemaja” (operett), lavastaja K. Kilvet

1994.
Teatri juurdeehitusena valmib Hansapanga kontor.

1994.
Lavakunstikateedrist tulevad Endlasse noored näitlejad Liisa Aibel, Ago Anderson, Diana Konstantinova (Tammisto) ja Tõnno Linnas, teatrist lahkub Lilja Blumenfeld, teatri kunstnikuks saab Ivar Reiman.

Näitlejapalgalt lahkuvad Maimu Pajusaar, Lia Tarmo, Heino Uustal ja Eha Kard.

olulisemad lavastused

1994. R. Adlas “Usutluste tunnid Rüütli tänavas”, lavastaja R. Adlas
1994. S. Lagerlöf / Ü. Aaloe “Gösta Berlingi saaga”, lavastaja K. Kilvet

publiku arv 1994: 62 200

1995.
Teatri direktoriks saab Ain Roost.

Pedagoogikaülikoolist tuleb Endlasse noor näitleja Piret Laurimaa, samast aastast teeb paar hooaega Endlas kaasa Erik Ruus, teatrist lahkuvad näitlejad Rein Laos ja Heiko Sööt.

olulisemad lavastused

1995. T. Egner “Kardemoni linna rahvas ja röövlid”, lavastaja K. Kilvet

1996.
Kevadel valmib üle pika aja  vabaõhulavastus - Enn Vaiguri “Kraavihallid” Kurgjal.

1996.
Toimub konkurss Endla teatri uue logo saamiseks. Võidutööks samal aastal teatrist lahkuva Ivar Reimani “Teatrilaev”.

olulisemad lavastused

1996. Ch. De Coster / O. Ehala “Thijl Ulenspiegel” (muusikal), lavastaja K. Kilvet

publiku arv 1996: 63 980

1997.
Teatri pealavastajaks saab Raivo Trass, Ülev Aaloest töötab edasi teatri dramaturgina.

Endlasse tulevad Viljandi kultuurikolledzhist noored Andres Karu, Kristiina Kütt ja Meelis Sarv. Teatriga liituvad kunstnikud Andrus Jõhvik, Kristiina Nikkel (Münd) ja Inga Tammik.

olulisemad lavastused

1997. T. McNally “Maria Callase meistrikursus”, lavastaja Ü. Vilimaa (külalisena)

1998.
Koondatakse näitlejad Arvi Hallik, Andres Ild, Peeter Kaljumäe, Katrin Nielsen, Merike Tatsi, Elmar Trink ja lavastaja Kaarel Kilvet. Näitetrupp avaldab Trassile umbusaldust.
Trass: Tegelik võimekus ei ole töötajaskonna arvus, vaid üksikute andekate inimeste teotahtes ja nende vormis. Ja neid on tõesti igas teatris üksikuid.

olulisemad lavastused

1998. J. Tätte “Ristumine peateega”, lavastaja A. Noormets (külalisena)
1998. W. Kesselmann, "Minu õde siin majas", lavastaja M. Kalmet (külalisena)
1998. A. Kivirähk “Kakand ja Kakand”, lavastaja T. Oja (külalisena)

1999.
Talvel lahkub Ülev Aaloe, sügisel esimene ja kauaaegne muusikaala juhataja Olev Sööt, kunstnik Inga Tammik ning näitleja Laine Mägi. Uueks dramaturgiks saab Ivar Põllu, teatri peakunstnikuks Kristiina Nikkel (Münd). Lavastustes hakkab kaasa tegema Carmen Mikiver.

Eesti teatris jõudu koguva suviste vabaõhuetenduste tuules valmib Endlal gigantne projekt - lavastus “2000 aastat elu Eestimaal...” ning selle etendamiseks ehitatud spetsiaalne vabaõhuteater Pärnu lähedal Reiu jõe ääres.

olulisemad lavastused

1999. M. Monnot “Irma” (muusikal), lavastaja Neeme Kuningas (külalisena)
1999. J. Tätte “2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel”, lavastaja R. Trass
1999. J. A. Nooremb (M. Kõiv / H. Runnel) “Küüni täitmine”, lavastaja Tõnu Lensment (külalisena)
1999. A. Ibsen “Taevariik”, lavastaja Enn Keerd.

publiku arv 1999: 77 170

2000.
Ugalast tulevad Endlasse näitleja Piret Rauk ning näitleja-lavastaja Andres Lepik, Viljandi kultuurikolledzhist Ireen Kennik ja Lauri Kink, lavakunstikoolist lavastaja Tõnu Lensment ning näitlejad Maarja Jakobson ja Ranet Rees. Muusikajuhiks saab Feliks Kütt. Teatrist lahkuvad näitlejad Aare Laanemets, Margus Oopkaup, Tene Ruubel ja Kristiina Kütt.

olulisemad lavastused

2000. W.Shakespeare “Talvemuinasjutt”, lavastaja T. Ojasoo (külalisena)
2000. T. Suuman “Meil aiaäärne tänavas”, lavastaja R. Trass
2000. A. H. Tammsaare / P. Tammearu “Elu ja armastus”, lavastaja R. Trass