|
NB Festival 18.-22. oktoober 2008 Endla teatris Festivali programm Interaktiivne etendus väikelastele. Piltide kujutised – vaated aiale läbi nelja aastaaja – moodustavad kruusakattele valgussõõre. Igal pool võib leida looduslikke materjale. Kõik külalised on oodatud järgima aednikku, jalutama tema piltidel, liikuma ringi, liigutama asju, paigutama neid umber ja ennast nende umber, ehitama oma kätega ja lõhkuma selle või lihtsalt katsuma tunde pärast, mida mujalt ei saa. 18.00 suur saal Reinuvader Rebane on Eesti loomamuinasjuttude peategelane. Muinasjuttudes on ta väga kaval ja hea suuvärgiga. Pikatoimeline karu, lihtsameelne hunt ja arg jänes saavad temalt ühtevalu petta. See lavastus, mis on kokku seatud vanadest muinasjuttudest ja rahvalauludest, räägibki Reinuvader Rebase ja teiste loomade elust ja tegemistest. 11.00 Küün Lavastus on loodud Jockum Nordströmi lugude põhjal ning räägib kahest sõbrast – Sailorist ja Pekkast. Gospelirütmid on segunenud miimi ja varieteega. “Ühel hommikul, kui Sailor asus riietuma oli tema kampsun kadunud.” Sellest algab Sailori ja Pekka igapäevane müsteerium. Lisa juurde natuke kujutlusvõimet ja uus maailm avaneb. Elu koosneb suurtest dramaatilistest sündmustest ja väikestest hetkedest, mis võivad muuta meid igaveseks. Fantaasia on võti loovuse, kaasaelamise ja muutusteni. 12.00 suur saal „Oskar ja Roosa Mamma“ on nukulavastus kümneaastasest Oskarist, kes on väga haige – ta elab haiglas, sest põeb ravile allumatut verevähki. Poissi ümbritsevad täiskasvanud püüavad halva mängu juures head nägu teha. Ainus, kes julgeb tõe välja öelda, on haiglas vabatahtlikuna töötav vanaproua, keda Oskar Roosaks Mammaks kutsub. 14.00 Küün Muinasjutt nõrgast sokukesest, rumalast hundist, heasüdamlikust karjasest Mehsiarest ja tema truust koerast Murtasest. 18.00 suur saal Opus Tempus on visuaal-tantsuline mäng värvide ja vormiga, mis on hoogu saanud baroki ajastu meelsusest. Barokk-kunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. 20.00 Eesti / Estonia: Renate Valme Tegemist on Renate Valme esimese sooloetendusega, mis esietendus 29. augustil 2008 teatrifestivalil Homo Alibi Riias. Etenduse võtmesõnaks on taaskasutus. Täpsemalt juba etendusel! 20.10 ESMASPÄEV 11.00 suur saal Muinasjutud püsivad elus ainult tänu jutustamisele. “Tuhkatriinu” on üks vanimaid muinasjutte, mille esimene üleskirjutus ulatub 9. sajandi Hiinasse. Mõni ime siis, et me kõik seda lugu teame. Samas, mitte ükski jutustaja ei räägi seda täpselt samamoodi. Üks „õige“ versioon sellest loost on jutustatud 17. saj Prantsuse õukonna muinasjutuvestja Charles Perrault` poolt. Sama „päris“ on Ka kuulsate Saksa vendade Grimmide 19. saj ülestähendatu. Rääkimata 1950. a Disney multikast, mida paljud “kõige õigemaks” “Tuhkatriinuks” peavad. Urmas Poolametsa “Tuhkatriinu” lisab kirjanduslikult roosa varjundi pikka Tuhkatriinude ritta. 12.00 Küün Publikult oodatakse, et nad võtaksid kodust kaasa ühe mänguasja, mis neile väga meeldib. Mänguasjadest saavad tegelased näitlejate ja laste poolt välja mõeldud lugudes. Iga etendus algab tühjalt lehelt ning see on suur väljakutse leludele ja lugudele, mida nad endas kannavad. Võimalus vastulöögiks! Näitlejad improviseerivad ilma sõnadeta ja väljamõeldud keeles. 16.00 suure saali lava Open Circle on teatrilaboratoorium, mis koosneb lavastaja Aidas Giniotisest ja tema kunagistest näitlejatest. Noored inimesed, istudes ringis publiku hulgas, räägivad tõsilugusid oma lapsepõlvest ja teismeeast – esimesest armastusest, tülidest ja suudlustest. Meenutades minevikku ja elustades situatsioone, üritavad näitlejad pihtida ja rääkida siiras teatrikeeles. Kuigi vaatajad on kaasatud, peavad projekti autorid seda rohkem teatrilaboratooriumiks kui etenduseks, kuna protsess on jätkuvas muutumises. Läbi oma kogemuste räägivad noored ka üldisemalt ning üritavad teatri vahendeid kasutades nii end kui teisi tervendada. 18.00 Küün VAT Teatril on taas kord hea meel teha koostööd ¹veitsi lavastaja Markus Zohneriga. 21.10 TEISIPÄEV 11.00 ja13.00 Küün Lumivalged lood tavalistest asjadest ebatavalises kontekstis. Publik näeb fantastilisi muundumisi – suhkur muutub paraadiks, padjad luikedeks, kindad tangotantsijateks, seebivaht päris lumeks. See suurepärane rännak maagia maailma toimub väikese vaataja jaoks käegakatsutavalt lähedal. Laval patjadel istudes saab koos kahe näitlejaga nautida tõeliselt lõbusaid seiklusi. 12.00 ja 14.00 suur saal 1920.-30. a võimutses Brasiilias kõigi aegade suurim kurjategija Lampiao. Oma eluea jooksul saavutas ta legendi staatuse ja tema maine ületas riigipiire. Lampiao oli kuulus oma nutikuse ja elegantse stiili poolest. Ta oli tuntud ka kui armutult brutaalne mees. Paljud armastasid teda, kuid tema kartjaid oli veel rohkem. Brasiilia noored romantikud idealiseerivad Lampiaod tänase päevani. Ta sümboliseerib neile väikese inimese võitlust üleinimliku jõu vastu. Temast on saanud Ladina-Ameerika Robin Hood. Ühel päeval võttis Lampiao naiseks Maria, keda kutsuti Bonitaks, sest ta oli nii ilus. Noor tüdruk unistas elust vaba ja jõukana, kuid pidi elama lakkamatus võitluses ja lõpetas oma elu verevannis. See lavastus ongi temast. Kaheksa näitlejat toovad meieni imelise, müütidele ainest andnud loo. 17.00 Küün 1936. a kirjutas S. Prokofjev sümfoonilise muinasjutu lastele – “Petja ja hunt”. Helilooja eesmärgiks oli tutvustada lastele muusikalisi instrumente, mis kuuluvad sümfooniaorkestri koosseisu. Muusika koosneb helidest, aga need võlutakse välja pillidest. Linnukest annab edasi flööt, parti oboe, vanaisa fagott, kassi klarnet, hunti trompet, Petjat keelpillid. See heliteos tutvustab lastele tõsist muusikat kergelt ja rõõmsalt. Kuulates muusikat tunned ära kõik muinasjutu tegelased. Kui hunt murrab pardi, siis kurvastad, aga rõõmustad jälle, kui loo lõpus pardi häält kuuled. Loo tegelased on nukud, kuid nende loomine sünnib pealtvaatajate silme all. Seega on ka näitlejad lavastusest osasaajad. Kasutatud on varjuteatri võtteid, pantomiimi, klounaadi ja teisi teatraalseid ümberkehastumisi. Nii muusika, nukud kui ka näitlejad kujutavad endast ühtset „elavat” kooslust. 21.00 (UN)PREPARED, tõlkes ETTEVALMISTATUD(-VALMISTAMATA) on projekt, mis põhineb näitlejate improvisatsioonil. Enne etendust mõtleb publik teemasid, millest valitakse üks välja. Näitlejad saavad 8-10 min aega ning etendavad seejärel ettevalmistatud(-valmistamata) loo. Seejärel valib keegi publikust uue teema ning näitlejad asuvad taas ettevalmistama. Ettevalmistusaja jooksul esineb publikule „muusikaline külaline“. 22.10 KOLMAPÄEV 11.00 Küün ZUGA ühendatud tantsijad on reisinud mööda Ida-Virumaad pea aasta. Kohtunud kohalike aktiivsete ja julgete noortega, mille tulemusena lavastati igas kohas erinev kohaspetsiifiline etendus. Etendus valmis noorte mõtetest, unistustest ja soovidest. Nüüd võtab ZUGA "ida-viru" teema kokku, kasutab noorte ideid ja näitab Lääne-Eesti noortele, mis mõtted liiguvad Ida-Virumaa noorte peades. Seal on elavat tantsu, elavat muusikat ja lihtsalt elus olemist. 11.00 Teatriklounaad sõnatu koomika võtmes, mis koosneb originaalsetest klounietteastetest, vodevilli sket¹idest, mustkunsti ja tasakaalu trikkidest, akrobaatikast ja lauludest. Piip ja Tuut on koristajad, kes said värskelt uue tööotsa – nad peavad iga kontserdi järgselt saali ära koristama. Et mitte esimesel päeval hiljaks jääda, otsustavad Piip ja Tuut „objektile“ veidi varem kohale minna ning satuvadki päris kontserdi alguseks saali. Koos publikuga unustavad Piip ja Tuut, milleks nad siia tulid ning tiivustatuna suurest publikumenust ei lõpeta enne, kui trikid on otsas ja aeg on koristama hakata. 12.00, 14.30 suur saal Kammernäidend. On vähe kirjanikke, kes oleks meile andnud nii palju võimalusi interpretatsioonideks, spekulatsioonideks ja inspiratsiooniks, nagu seda tegi Kafka. Kafka kirjeldab tundmusi, mida me kõik teame, kuid millega me oleme üksi, jättes seejuures alles salapära. “Metamorfoos” on üks 20. sajandi tähtsamatest kirjandusteostest. Lugu Gregor Samsast, kes ärkab ühel hommikul putukana. Lugu on nii lihtne ja samas nõutukstegev, terviklik ja hirmutav. Selle loo teatrisse toomine ei tähenda otsest illustreerimist või dramatiseerimist. Kafka ei tahtnud esitleda putukat. Ta tahtis anda loole ruumi, millest sõnad võiksid välja kooruda, anda publikule aega kuulata. 15.00 Kui OMAtsirkus loodi häbenesime me sõna tsirkus. Nüüd, üheksa aastat hiljem me teame, et ei ole võimalik häbeneda oma nime, tuleb tõele näkku vaadata. 16.00 “Hädaorus” saab vaadata tantsu ja heli vahendusel lihtsat ja vaimukat noorte meeste nähtud maailma, kus rambivalgusesse on asetatud konflikt süsteemi ja isiksuse vahel. Teatrilabori näol on tegemist kolm aastat tagasi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite loodud noorte professionaalide vabateatriga, mille kodulava on Tallinnas Kaarli pst 9.
7.10 2008 Festival toob etendusi barokist tsirkuseni (Pärnu Postimees, Silja Joon).
|