19. sajandi algus - 1911

19. sajandi algus.
Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui “Planwagen”. Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m).
 
Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 
 
1824.
Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia “Der Trunkenbold” (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina “Permi Jago unne-näggo”.
 
 
1875.
Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Pärast mõningast omavahelist arutamist pannakse uuele seltsile F. R. Faehlmanni müüdi “Endla järv ja Juta” järgi nimeks Endla. 
Esimese põhikirja järgi on "Endla" Seltsi eesmärgiks laulmine, kasulike kõnede pidamine, õpetlike raamatute ettelugemine ja näitemängude mängimine. Seltsi esimeheks saab Kristjan Erm. Veel samal kuul saadetakse Seltsi põhikiri Peterburgi ministeeriumile kinnitamiseks. Kinnitamisteadet ei jääda käed rüpes ootama, tegutsetakse Põllumeeste Seltsi sildi all ja nende ruumides. Veel samal aastal söandab "Endla" laulukoor astuda kohalikus pritsumajas avalikkuse ette. Põllumeeste Seltsi ruumes kannavad näitemänguharrastajad ette Lydia Koidula näidendi “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”. 

olulisemad lavastused

1875. L. Koidula “Säärane mulk ehk Sada vakka
tangusoola”
1877. L. Koidula “Säärane mulk ehk Sada vakka
tangusoola”
 
1878.
Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. “Endla” tegevus on nüüd seadustatud.
Enne oma maja saamist tegutseb “Endla” Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. 

olulisemad lavastused

1878. P. A. J. Steinsberg “Pärmi Jaagu unenägu”
1878. L. Koidula “Saaremaa onupoeg”
1879. C. R. Jakobson “Arthur ja Anna ehk Vana
ja uue aja inimesed” 
 
1880. aastad.
Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. 
Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet (“Pestalozzi elulugu”, “Kõrvast ja kõrva kuulmisest”, “Mis kasu koolis õppimine toob”), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked. Eriti kiidetakse näitlejat ja näitejuhti Feodor Lukowskit, keda nähakse tema rollides “täitsa loomulikult, kuda just näitlema peab”. Enamasti mängitakse võõrkeelsete näidendite mugandusi. Tollane teater on kaasaegsete sõnul näitelava ja saali naeruerkude kõdistamine. Nii tõlkijad kui näitlejad käivad ka klassikaliste tekstidega vabalt ringi - peaasi, et nalja saab! Ka publik peab end väga koduselt ja vabalt ülal. Puhvet, mis on lava ja saali kõrval, teeb oma töö. Nagu mujalgi, on ka Pärnus saanud seltsist jõukama linnakodanluse kooskäimiskoht. Vastukaaluks tekivad karskusseltsid, kus käivad koos töölised ja talupojad.
Karskusseltsist “Valgus”, kus alustavad tööd ka näiteseltskond ja laulukoor, saab allakäivale “Endlale” tugev konkurent. “Valgusesse” tuleb 1894 teiste näitlejate ja kultuuritegelaste seas ka “Endla” esinäitleja Lukowski. Samal ajal, kui “Valguses” tuuakse lavale Schilleri ja Gorki näidendeid, korraldab “Endla” Põllumeeste Seltsi aias rahvapidusid kotijooksu, võidutõstmise, köie peal kõndimise, laulu jpm põnevaga.

olulisemad lavastused

1883. L. Koidula “Maret ja Miina ehk Kosjakased”
1887. A. Jürgenstein “Juta”
1887. J. Kunder “Kroonu onu”
1891. J. V. Jannsen “Tuhalabida valitsus”
1891. F. R. Kreutzwald “Tuletorn”
1898. P. Jakobson “Koit ja Hämarik”
 
 
1899.
“Endla” esimeheks saab jõukas laevaomanik August Klein.
Nüüd liituvad mitmed maja- ja laevaomanikud, kes võtavad seltsi ka toetada. Üüritakse avaramad ruumid, senisest rohkem hakatakse tähelepanu pöörama näitemänguharrastusele. 
 
1900.
Detsembris mängitakse Pius Alexander Wolffi romantilist laulumängu “Preziosa” Carl Maria von Weberi muusikaga, tõestades tubli laulukoori, orkestri ja näitetrupi olemasolu. “Preziosat” mängitakse ka 1903 juunis kohalikul laulupeol. 

olulisemad lavastused

1900. W. Friedrich “Ema õnnistus ehk Savojeni pärl”
1900. C. M. Weber “Preziosa” (repertuaaris ka 1901. ja 1903.)
1901. Ansomardi (P. A. Pitka) “Murueide tütar” (repertuaaris ka 1901. ja 1903.)
 
1901-03.
“Endla” mängib menukalt Eesti esimest algupärast muusikalavastust “Murueide tütar” (autoriks Ansomardi ehk Peäro August Pitka eesti muinasjutu ainetel, muusika Mihkel Lüdig), muuhulgas külalisetendusena Viljandi lossivaremetes.
 
1906.
Karskusseltsi “Valgus” baasil organiseerub Pärnu esimene kutseline teater - Pärnu Eesti Teater. Tegutseda jõutakse aastajagu.
 
1907.
Tulekahjus hävib “Endla” järjekordne üürikodu. Hävib pea kogu seltsi varandus, sealhulgas ka arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise. 
 
Otsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla. Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama a 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale tulevases hoones kontoriruumid. Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt.
23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. “Vanemuise” juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on “Endla” Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud “Libahundi”.

 

 

1911-1944

1911.
22. oktoobril toimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat.

1911 - 14.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.

Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad. “Endla” Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke.

olulisemad lavastused

1911. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja A. Teetsov
1912. H. Ibsen “Rahva vaenlane”, lavastaja A. Teetsov
1912. H. Sudermann “Kivi kivide hulgas”, lavastaja A. Teetsov

1914 - 15.
Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm.

Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut.

olulisemad lavastused

1914. B. Bjornson “Kui noored viinapuud õitsevad”, lavastaja K. Jungholz
1914. H. Ibsen “Nora”, lavastaja K. Jungholz
1915. H. Sudermann “Kodu”, lavastaja K. Jungholz
1915. E. Vilde “Tabamata ime”, lavastaja K. Jungholz
1915. A. Kitzberg / J. Simm “Kosjasõit”, lavastaja K. Jungholz
1915. H. Ibsen “Seltskonnatoed”, lavastaja K. Jungholz

1915.
Pärnu kutseline teatrielu katkeb, teatri ruumid võtab üle sõjaväehaigla. Pärast sõjaväe lahkumist antakse Endlas mitmeid isetegevuslikke etendusi.

1918.
23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik.

1920.
Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks.
Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22).

olulisemad lavastused

1920. A. Kitzberg “Kauka jumal”
1921. H. Heijermans “Lootus õnnistuse peale”
1921. L. Fall “Lõbus talupoeg” (operett)

1922.
Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest.

Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. “Endla” Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette.

1922 - 23.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.

olulisemad lavastused

1922. G. Büchner “Woyzeck”, lavastaja A. Teetsov
1922. T. Pakkala “Parvepoisid”, lavastaja A. Teetsov

1923.
Näitejuhiks Karl Jungholz.

1923 - 1924.
Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal.

olulisemad lavastused

1923. F. Schiller “Wilhelm Tell”, lavastaja K. Jungholz
1923. J. Strauss “Nahkhiir” (operett), lavastaja M. Kalbek
1924. A. Kitzberg “Neetud talu”, lavastaja A. Liik
1924. W. Shakespeare “Suveöö unenägu”, lavastaja A. Liik

1924 - 25.
Näitejuhiks Woldemar Mettus.

Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga.

1925 - 26.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.

olulisemad lavastused

1925. H. Raudsepp “Kohtumõistja Simson”, lavastaja A. Teetsov
1925. I. Kalman “Sügismanööver” (operett), lavastaja M. Kalbek

1926.
Nüüdsest töötab teater jälle “Endla” Seltsi vastutusel.

1926 - 27.
Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo.

olulisemad lavastused

1926. F. Schiller “Wilhelm Tell”, lavastaja K. Hansen
1926. F. Schiller “Röövlid”, lavastaja A. Lauter
1926. W. Shakespeare “Hamlet”, lavastaja A. Lauter
1926. G. Verdi “La Traviata” (ooper), lavastaja M. Kalbek

1926.
“Endlas” pettunud haritlased loovad Tallinna eeskujul Pärnu Töölisteatri, mis vastaks töötava rahva huvidele ja rahakotile. Palgaline on vaid näitejuht, näiteseltskond töötab punktitasulisena.

Hoogsalt alanud tegevust tuleb järgmisel aastal piirata, sest teater ei saa nii palju toetust, kui loodetud. Siiski suudetakse end nii palju majandada, et palgata 1928 näitejuhiks Andres Särev. Ajal, mil “Endla” publikupuuduse tõttu sõnalavastuse etendusi ära jätab, mängib Töölisteater täissaalidele. Eriti suurt kuulsust toovad Pärnu Töölisteatrile

vabaõhuetendused (Oskar Wilde “Salome”, Rabindranath Tagore “Ohver”).

Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa “Mikumärdiga” antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai.

Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse.

1927 - 32.
Näitejuhiks Aleksander Teetsov.

Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat.

olulisemad lavastused

1927. H. Raudsepp “Kikerpillide linnapea”, lavastaja A. Teetsov
1927. R. Benatzky “Arm lumes” (operett), lavastaja F. Hilden
1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas
1928. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja A. Teetsov

1929. Teatri kunstnikuks Arnold Raagul.

olulisemad lavastused

1929. A. Kitzberg “Püve talus”, lavastaja A. Teetsov
1930. M. Pagnol “Eluaabits”, lavastaja V. Laason
1931. H. Raudsepp “Mikumärdi”, lavastaja V. Laason

publiku arv 1928/29: 21 517

1932 - 34.
Teatrit juhib Ralf Opsola.

Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne.

1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann)

olulisemad lavastused

1932. H. Raudsepp “Vedelvorst”, lavastaja R. Opsola
1932. A. Kitzberg “Tuulte pöörises”, lavastaja K. Hansen
1932. I. Kalman “Montmartre'i kannike” (operett), lavastaja V. Laason
1933. A. Adson “Iluduskuninganna”, lavastaja R. Opsola
1933. I. Kalman “Kuradiratsur” (operett), lavastaja H. Andresen
1933. E. Mehul “Joosep” (ooper), lavastaja H. Malmsten

1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla.

1934 - 1940.
Teatrit juhib Eduard Lemmiste.

Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada “Endlas” tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal.

olulisemad lavastused

1934. E. Vilde “Pisuhänd”, lavastaja R. Opsola
1934. H. Ibsen “Peer Gynt”, lavastaja E. Lemmiste
1934. P. Abraham “Viktooria ja ta husaar” (operett), lavastaja H. Aare

1935.
Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest.

olulisemad lavastused

1935. A. Mälk “Mees merelt”, lavastaja E. Lemmiste
1935. S. Romberg “Kõrbelaul” (operett), lavastaja E. Lemmiste

1936.
Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja.

olulisemad lavastused

1936. A. H. Tammsaare “Juudit”, lavastaja K. Hansen
1936. V. Devere “Navarra Henrik”, lavastaja E. Lemmiste
1936. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja K. Hansen
1936. H. Wuolijoki “Niskamäe naised”, lavastaja E. Lemmiste
1937. A. Mälk / A. Särev “Õitsev meri”, lavastaja E. Lemmiste
1937. I. Kalman “Mariza” (operett), lavastaja H. Aare

1939. Draamateatrist tuleb Endlasse Paul Ruubel.

publiku arv 1939/40: 32 673

1940/41.
Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe “Prozhektor”, opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise.

olulisemad lavastused

1940. A. H. Tammsaare / A. Särev “Põrgupõhja uus Vanapagan”, lavastaja E. Lemmiste
1942. A. Gailit “Toomas Nipernaadi”, lavastaja R. Kuljus

 

1941 - 1944.
Teatrit juhib aasta jagu Henn Aare, hiljem Riivo Kuljus.

Ülekaalus on operett ja revüüd, sõnalavastust esindavad komöödiad. 1944 kevadel lõpetatakse igasugune teatritegemine, taganevad saksa väed süütavad sügisel teatrimaja. Ugalast tuleb Endlasse näitleja Arnold Sikkel, Paul Ruubel läheb Vanemuisesse.

 

1944-1967

1944.
Ajutiselt juhib praeguse Koidula Põhikooli ruumides Endla teatrit Riivo Kuljus, peagi võtab juhtimise üle Eduard Türk.

1944.
Sügisel annab linna täitevkomitee teatrile praeguse Rüütli platsi pangahoone II ja III korruse. Panga operatsioonisaali ehitatakse lava ja umbes 300 istekohaga saal. Repertuaaris võimutsevad kergekaalulised komöödiad, laulumängud ja operetid.

olulisemad lavastused

1945. A. H. Tammsaare / A. Särev “Mauruse gümnaasium”, lavastaja E. Türk

1946.
ÜK(b)P Keskkomitee otsus “Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest" nõuab suurt tähelepanu nõukogude näidendeile.

1948.
Esialgne soliidne riiklik dotatsioon on tinginud pillava majandamise, koosseisud on liialt paisunud. Tõmmatakse kokku.

1948 - 52.
Teatrit juhib Ilmar Tammur.

Repertuaar koostatakse temaatiliselt: alati on olemas kolhoositeema, võitlus rahu eest ja kodanlik ellusuhtumine. Draamateatrist tuleb Pärnusse Olli Ungvere, Filharmooniast Lia Tarmo.

olulisemad lavastused

1949. W. Shakespeare “Tõrksa taltsutus”, lavastaja I. Tammur

1950.
Likvideeritakse “Endla” operetitrupp ja orkester.

Teatriga liituvad vanema põlve lavastaja ja näitleja Kaarli Aluoja ning noor näitleja Paul Mäeots Eesti Riiklikust Teatriinstituudist.

publiku arv 1950: 53 100

1951.
Moskvas aasta praktiseerinud Tammur loob õpperühma ja hakkab ka koosseisuliste näitlejatega stuudiotööd tegema. Lahutatakse peanäitejuhi ja direktori ametikohad - direktoriks saab Martin Tambur. Lavale jõuab noor näitleja Maimu Pajusaar.

1952 - 55.
Peanäitejuhiks Kaarel Ird.

Repertuaarivaliku võtmeks on soov luua tihedam side vaatajaga. Suureneb kaasaegse dramaturgia osakaal. Irdi kõrval lavastavad Paul Mäeots ja Arthur Ots.

1952. Teatri kunstnikuks saab Edgar Sõõro.

1953.
Väidetavasti Kaarel Irdi ettepanekul võtab teater endale kodulinna kuulsa poetessi ja Eesti rahvusliku teatri looja Lydia Koidula nime. Sellest alates kutsutakse teatrit (mis vahepeal kannab ka nime Pärnu Oblasti Draamateater “Endla”) L. Koidula nimeliseks Pärnu Draamateatriks.

olulisemad lavastused

1953. L. Koidula “Kosjaviinad”, lavastaja K. Ird
(mängitakse 1962. aastani 204 korda kokku 40 162 vaatajale)

1954.
Teatri ruumides tehakse põhjalik remont ja ümberehitus.
Saal saab kallakpõranda, poolpehmed klapptoolid, uue lavaeesriide ja kardinad. Teatri kõrvalruume, samuti garderoobi ja fuajeed, laiendatakse. Täiustatakse lavaseadet, Moskvast saabub uus heliaparatuur. Teater radiofitseeritakse ning etendusi hakatakse transleerima vene keelde. Ugalast tuleb Pärnusse näitleja Paul Ruubel.

olulisemad lavastused

1954. M. Talvest “Naisevõtt pole naljaasi”, lavastaja P. Mäeots
1954. A. Kitzberg “Punga Mart ja Uba-Kaarel”, lavastaja K. Ird

1955 - 57.
Teater peanäitejuhita.

Kaarel Ird läheb “Vanemuisesse” tagasi, töötatakse ainsa koosseisulise lavastaja Arthur Otsa juhtimisel. Repertuaarivalik on juhuslik. Teatriga liitub näitleja Roland Engmann, lahkub näitleja Paul Mäeots.

olulisemad lavastused

1955. A. H. Tammsaare / A. Särev “Kõrboja peremees”, lavastaja P. Mäeots
1956. H. Wuolijoki “Juuraku Hulda”, lavastaja A. Ots

1957.
Ajutine teatrimaja saab heleda terrasiitkatte, kujundatakse ümber siseruumid. Teatri seinu hakkavad kaunistama Elmar Kitse, Luulik Kokamäe jt maalid.

olulisemad lavastused

1957. A. H. Tammsaare / A. Särev “Elu ja armastus”, lavastaja A. Ots

1957 - 60.
Peanäitejuhiks Enn Toona.

Lavastama hakkab ka Heikki Haravee, teatriga liituvad lavastaja Mai Mering ja näitlejad Ellen Alaküla ja Lembit Kees, teatrist lahkub Paul Ruubel.
Enn Toona lahkudes jääb Pärnusse teater, “mille areng toimub ideelise selguse, lavastuse terviklikkuse, ansamblitiheduse ja väljendusliku ereduse suunas.”
Uuslavastused on tihti välja müüdud enne esietendust.

olulisemad lavastused

1958. G. Figueiredo “Aisopos”, lavastaja H. Haravee
1959. U. Laht “Atlandi heeringas”, lavastaja A. Ots
1959. L. Feuchtwanger “Lesk Capet”, lavastaja E. Toona
1960. A. Tshehhov “Kirsiaed”, lavastaja E. Toona

publiku arv 1960: 84 800

1960 - 62.
Peanäitejuhiks Arthur Ots.

“Vanemuisesse” lähevad mitmed võimekad näitlejad (Herta Elviste, Lembit Eelmäe, Heikki Haravee, Paul Ruubel, Milvi Koidu ja Eero Tari), nende asemele tulevad noored lavakunstikateedri I lennu lõpetajad (Linda ja Rein Olmaru, Ants Nopri), Paul Mäeots Vanemuisest ja Eduard Ralja Ugalast.

1960. Teatri kunstnikuks saab Uno Uibo.

1961.
6. märtsil lastakse senini laoruumidena kasutuses olnud ajaloolise “Endla” teatrimaja varemed õhku.

olulisemad lavastused

1961. N. Hikmet “Damoklese mõõk”, lavastaja M. Mering
1961. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja A. Ots
1962. A. Reid “Suure suuga piiga”, lavastaja A. Ots

1962 - 64.
Peanäitejuhiks Arvo Kruusement.

Enamik lavale jõudnud näidenditest on vene jt N-Liidu rahvaste kirjandus, eesti algupärandeid ei mängita. Püüdluste siht on repertuaariteater: mängukavas peaks olema näidendeid igast zhanrist, vallatust jandist tragöödiani.

Pärnu teatrisse tulevad Lembit Mägedi ja Heino Uustal, lavale jõuab ka noor näitleja Eha Sikk (Kard) õppestuudiost.

1963.
Teatriga liituvad noored näitlejad Tallinnfilmi õppestuudiost (Tiia Kriisa, Arvi Hallik, Peeter Shmakov (Kard), Juhan Virkus, Sirje Arbi-Tennosaar).

olulisemad lavastused

1964. S. Aljoshin “Tookord Sevillas”, lavastaja A. Kruusement

1964-69.
Peanäitejuhiks Enn Toona.

Tema kõrval lavastavad Arthur Ots, Paul Mäeots, Uno Loit ja Peeter Kard. Eesti teatri vormiuuendused Pärnusse veel ei jõua, lavastatakse enamasti eetilisi küsimusi lahkavat väliskirjandust ja olustikulisi algupärandeid. Lavale jõuab noor näitleja Andres Ild, Vanemuisest tuleb Pärnu teatrisse Paul Ruubel, Draamateatrisse läheb näitleja Roland Engmann, Noorsooteatrisse näitleja Eduard Ralja.

1965.
Pool aastat on teatri kirjandusala juhatajaks Raimond Kaugver, pärast teda Ane Siitan.

olulisemad lavastused

1966. F. G. Lorca “Verine pulm”, lavastaja E. Toona

 

1967-1988

1967.
Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaks valmivad Pärnu ja Tartu uued teatrimajad.

3. november 1967 avatakse Pärnu uus teatrimaja August Jakobsoni näidendiga “Võitlus rindejooneta”, lavastajaks Enn Toona.

Poole suurem saal (600 kohta), normaalmõõtmetega pöördlava, avarad proovisaalid jpm - algab palju avaramate võimalustega tööperiood.

Samas on uus teatrihoone projekteeritud kultuurimajana, sest ehituse alustamise ajal (ehitus kestis 11 aastat) ei tohtinud Pärnusse teatrit rajada.

Vastvalminud maja kannatab ka ehituspraagi ja vajumise käes - seda tuleb kohe remontima hakata . Uus maja on siiski uus maja.

Teatri repertuaar mitmekesistub žanriliselt- lisanduvad kirinäidend, teatraliseeritud luuleõhtu ja erinevad muusikalavastused. Repertuaaris on rohkelt teoseid lääne ja vene dramaturgiast, algupärandeid lavastatakse vähe.

1967.
Teatriga liituvad muusikaala juhataja Olev Sööt ning noored lavastajad Moskva teatriinstituudist: Kaarin Raid ning Ingo Normet. Konservatooriumi lavakunstikateedrist tulevad noored näitlejad Andres Ots, Ago Roo; Tallinna draamastuudiost Lii Mander (Tedre) ja Murel Puusild (Aav), Rakverest teatrist tulevad Siina ja Aarne Üksküla, Ugalast Peeter Tedre; teatrist lahkub näitleja Ellen Alaküla.

olulisemad lavastused

1967. A. Undla-Põldmäe “Viru laulik ja Koidula”, lavastaja K. Raid

1968.
Teatri direktoriks saab Arnold Ebrok.

olulisemad lavastused

1968. J. Brdecka “Limonaadi Joe”, lavastaja E. Toona, näitejuht P. Kard (muusikalilavastus Pärnus üle 18 aasta)
1968. J. Cocteau “Hirmsad vanemad”, lavastaja K. Raid

1969-82.
Peanäitejuhiks Vello Rummo.

Traditsioonilise psühholoogilise lavastamismaneeri juurde jääv Rummo ei tee takistusi noortele ja otsivatele lavastajatele Raidile ja Normetile. Repertuaar on zhanrilt (komöödia, draama, satiir, kriminaalnäidend, muusikal, laulumäng), temaatiliselt ja kujutamislaadilt väga mitmekülgne, eesmärgiks:

1) pakkuda publikule nende erinevaid sotsiaalseid kohti arvestades senisest vaatamisharjumusest pisut suuremat kaasaelamist/kaasamõtlemist nõudvaid lavastusi,

2) anda näitlejaile jõukohast/arendavat tööd,

3) osaleda vääriliselt teatrifestivalidel,

4) tähistada tasemel lavastustega kirjanduses, teatri ja ühiskonna elus mitmesuguseid tähtpäevi.

1969.
Peanäitejuht Rummo ja direktor Ebrok panevad aluse suvehooaja traditsioonile. Igal suvel mängitakse 1 kuu statsionaaris kuurortlinna suvekülalistele, etendusi transleeritakse ka vene keelde.

Sügisel toimub esimene esietendus teatri väikeses saalis - ümberehitatud stuudiotöö ruumis (esialgu 60, hiljem 100 istekohta) - “Alarm”.

Teatrist lahkub näitleja Paul Ruubel.

olulisemad lavastused

1969. A. Koeney / K. Raid “Vihmade vaikus”, lavastaja I. Normet
1969. J. Patrick “Kummaline mrs Savage”, lavastaja I. Normet
1969. K. Choinski “Alarm”, lavastaja V. Rummo
1970. S. Delaney “Armunud lõvi”, lavastaja K. Raid

1972. Teatri kirjandusala juhatajaks saab Merike Pau.

olulisemad lavastused

1972. T. Williams “Tramm nimega “Iha””, lavastaja K. Raid
1972. J. Rainis “Puhu, tuul!”, lavastaja K. Raid
1972. V. Vahing “Suvekool”, lavastaja I. Normet

1973. Rakvere teatrist tuleb Pärnu teatrisse näitleja Villem Indrikson

1973. J. Liiv / I. Normet “Valu”, lavastaja I. Normet

1974.
Teatrist lahkuvad lavastaja Kaarin Raid, näitlejad Arnold Sikkel ja Heino Arus. Kirjandusala juhatajaks saab Oskar Kruus.

olulisemad lavastused

1974. J. Herman / M. Stewart “Hallo, Dolly!” (muusikal), lavastaja V. Rummo
1974. P. Vallak / M. Unt “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”, lavastaja K. Raid

1975.
Teatrist lahkuvad Mall Sillandi, Hilja Varem, Andres Ots ja Reet Leissar, lavakunstikateedrist tuleb teatrisse noor näitleja Toomas Ots.

olulisemad lavastused

1975. M. Traat / A. Üksküla “Kohvioad”, lavastaja A. Üksküla

1976.
Noorsooteatrist tuleb Pärnusse näitleja Linda Rummo, kirjandusala juhatajaks saab Urve Laos.

olulisemad lavastused

1976. E. Vilde “Pisuhänd”, lavastajad V. Rummo ja L. Rummo

1977.
Teatrist lahkuvad Ago Roo, Kaie Mihkelson ja Jaan Rõõmussaar, liikumisjuhiks saab Aita Indrikson.

Teatri juures alustab tööd 2-aastane õppestuudio.
Õppejõududena tegutsevad Ingo Normet, Linda Rummo, Aarne Üksküla, Klaudia Taev, Jaak Rähesoo jt.

1970. aastate alguse õpperühmast jäävad teatrisse näitlejaks Helle Kuningas, Lii Rebbas, Mihkel Smeljanski ja Jüri Vlassov. Uues õppestuudios jõuavad lavale teiste seas Anu Heinsalu, Aire Johanson, Tene Ruubel, Merike Tatsi, Juta Tints, Arne Järvesaar, Roland Leesment ja Mart Tõnismäe, mitmed neist jäävad näitetruppi aastateks.

olulisemad lavastused

1977. A. H. Tammsaare / I. Normet “Otto Almari nägemus”, lavastaja I. Normet
1977. K. Saja “Puutuvid”, lavastaja I. Normet
1977. E. Albee “Kes kardab Virginia Woolfi”, lavastaja A. Shapiro (külalisena)

publiku arv 1977: 128 000

1978.
Lavakunstikateedrist tulevad Endlasse näitlejad Enn Keerd ja Jaak Hein, teatrist lahkub Aarne Üksküla.

olulisemad lavastused

1978. M. Lassila “Tark neitsi”, lavastaja I. Normet
1979. W. Shakespeare “Mõõt mõõdu vastu”, lavastaja I. Normet.
1980. M. Gorki “Vassa Zeleznova”, lavastaja V. Rummo
1980. T. Wilder “Meie linnake”, lavastaja I. Normet

1981.
Ingo Normet lavastab Lavakunstikateedri X lennu III kursusega Jevgeni Shvartsi allegoorilise näidendi “Draakon”. Üks osa X lennust tuleb 1982. aastal kooli lõpetades Pärnusse, kujundades suuresti edasist kohaliku teatri mainet: Laine Mägi, Katrin Nielsen, Margus Oopkaup, Jaan Rekkor, Elmar Trink.

olulisemad lavastused

1981. A. Jakobson / V. Vahing “Vaeste-Patuste alev”, lavastaja I. Normet

1982. Arnold Ebrok läheb pensionile, direktoriks saab Olaf Esna. Vello Rummo loovutab peanäitejuhi koha Ingo Normetile, jäädes ise edasi lavastajaks. Ingo Normet kutsub teatri kirjandusala juhatajaks Ülev Aaloe Teatrite Valitsuse repertuaarikolleegiumist ning peakunstnikuks Vello Tamme ajakirjast “Noorus”.

olulisemad lavastused

1982. V. Majakovski “Saun”, lavastaja I. Normet (keelatakse ära)
1982. S. Poliakoff “Superdiskor”, lavastaja I. Normet

1982 - 91.
Peanäitejuhiks Ingo Normet:

"Võtame mängukavasse vaid neid näidendeid, mida läheksime ise vaatama, kui nad teiste teatrite kavas oleksid.” Valdavalt siis psühholoogiliselt keerukad ja sotsiaalselt terava alltekstiga teosed.

1983. Draamateatrist tuleb Pärnusse Aare Laanemets.
Näitleja- ja lavastajatöö kõrvalt tegeleb Laanemets alates 1984 süstemaatiliselt Pärnu Kool-Teatriga, millest saab kasvulava kogu eesti teatrile: Laanemetsa (hiljem ka Ahti Puuderselli) käe all saavad esimese näitlejakoolituse Heiko Sööt, Marko Matvere, Liisa Aibel, Ago Anderson, Katariina Lauk-Tamm, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Külli Teetamm, Kersti Heinloo, Janek Joost, Tiit Ojasoo, Carita Vaikjärv jpt.

olulisemad lavastused

1983. Ö. v. Horvath “Lood Viini metsadest”, lavastaja I. Normet

1984. Teatrist lahkuvad näitlejad Toomas Ots ja Lembit Kees.

olulisemad lavastused

1984. O. Kool “Musta kassi öösel ei näe”, lavastaja I. Normet
1984. M. Unt “Vaimude tund Jannseni tänaval”, lavastaja M. Unt (külalisena)
1984. B. Friel “Tõlkijad”, lavastaja P. Pedajas

1985.
Teatri koosseisuliseks lavastajaks tuleb Ugalast Priit Pedajas.

olulisemad lavastused

1985. O. Luts / P. Pedajas “Soo”, lavastaja P. Pedajas
1985. V. Udam “Vastutus”, lavastaja I. Normet

publiku arv 1985: 176 200

1986. Rakvere teatrist tuleb Pärnusse näitleja Feliks Kark, teatrist lahkuvad Villem ja Aita Indrikson.

olulisemad lavastused

1986. E. De Filippo “Filumena Marturano”, lavastaja V. Rummo
1986. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja I. Normet

1987. ERKIst tuleb teatrisse kunstnik Lilja Blumenfeld.

1987. Algavad poliitilised ja ühiskondlikud muutused Eestis. Publiku huvi teatri vastu langeb kohutava kiirusega.
Ingo Normet Tartus teatrijuhtide pressikonverentsil: “On läinud keeruliseks tööd teha, repertuaari valida: ühiskondlik teadvus teiseneb nii kiiresti, et elu on praegu huvitavam kui ükski kaasajateemaline lavastus teatris. Seepärast ei taha ka Pärnu teater enam tänapäevadramaturgiat mängida. Olulisem on praegu keskenduda üldinimlikele teemadele, millest kõneleb klassika.”

olulisemad lavastused

1987. L. Tolstoi “Ja pimeduses paistab valgus”, lavastaja I. Normet

 

1988 - 2001

1988.
Teater saab Endla nime tagasi.
Nime ennistamisele eelneb periood, mil kohalikus ajalehes ilmub sel teemal kümmekond artiklit. Teatris küsitletakse publikut, kellest 1600 inimest on Endla nime poolt, 400 vastu. Lõpuks otsustab linna täitevkomitee ühel häälel, et teatrile ei anta selle esialgset nime tagasi. Viimaks - Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kolleegiumi otsusega nr 2 10. novembrist saab Pärnu teater Endla nime tagasi.

olulisemad lavastused

1988. R. Saluri “Minek”, lavastaja P. Pedajas
1988. A. Paasilinna / M. Murdmaa “Ulguv mölder”, lavastaja M. Murdmaa (külalisena)

1989.
Endla statsionaaris hakatakse mängima varasema kuue asemel viiel päeval nädalas.
Puhkepäevadeks jäävad reede (külalisesinejatele) ja laupäev (oma teatri lavaproovid hommikul ja õhtul). Vähendatakse ka väljasõitude arvu.  Suvehooaeg ei ole teatrile enam niivõrd menukas, sest Pärnu rand suletakse reostuse tõttu. Järgmisest aastast lühendatakse suvehooaega,
sest linna on tekkimas hulganisti konkureerivaid suveüritusi (kontserdid, festivalid).

olulisemad lavastused

1989. J. Kander, F. Ebb “Zorbas” (muusikal), lavastaja I. Normet
1989. E. O`Neill “Saatuse heidikute kuu”, lavastaja P. Pedajas

1990.
Nukuteatrist tulevad Endlasse Ahti Puudersell ja Tene Ruubel, lavakunstikateedrist Heiko Sööt, teatrist lahkub Olli Ungvere.

1990.
Vabariigi teatrites suureneb meelelahutuse osakaal.
“Endla” kirjandusala juhataja Ülev Aaloe kirjutab TMK teatriankeedis: “Meelelahutusliku repertuaari osatähtsus on siiski suurem kui kunagi varem ja teatreid selles küll süüdistada ei maksa. Iga teatri mängukavas on väärtkirjandust, kuid neid mängitakse enamasti tühjadele saalidele ja sedavõrd harva, et endalgi on raske “pihta saada” - seda on meie praegusel segasel ajal õnnestunud veenvalt tõestada, kui õhuke meie kultuurikiht ja huvi tegelikult on. Ja oleks naiivne loota, et elu veelgi halvenedes rahvas tuleks teatrisse tõsidramaturgiast kosutust otsima. Kommertsist pole pääsu, kuid peab silmas pidama, et tegijail endil huvitavat tööd oleks ja tülgastust ei tekiks."

olulisemad lavastused

1990. T. Williams “Orpheus allilmas”, lavastaja O. Räikkä (külalisena)

publiku arv 1990: 122 600

1991.
Teatrist lahkuvad peanäitejuht Ingo Normet, lavastaja Priit Pedajas ja Tiia Kriisa. Pärast rasket haigust sureb teatri peakunstnik Vello Tamm.

Suvel toimub suures saalis remont, etendusi antakse väikeses saalis, Koidula muuseumis ja sanatoorium Tervise klubis.

1991 - 97.
Teatrit juhib Ülev Aaloe.

Külalislavastajate (M. Karusoo, K. Raid, R. Trass, L. Guntars) osatähtsus on võrdlemisi suur, lavastavad ka Endla näitlejad Peeter Kard, Enn Keerd, Aare Laanemets, Katrin Nielsen ja Ahti Puudersell. Etendusepaigaks sünnib “Epp Pillarpardi ...” lavastusega Ärklisaal, mis oli aastaid kasutusel proovi- ja peoruumina.

Elu vabariigis stabiliseerub ja publik hakkab teatrisse tagasi tulema.

olulisemad lavastused

1991. P. Vallak / P. Pedajas “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”, lavastaja P. Pedajas

1992.
Kaheks hooajaks tuleb Endlasse lavastaja ja näitlejana Raivo Adlas. Lavakunstikateedrist tuleb teatrisse noor näitleja Raido Keskküla, teatrist lahkub Lembit Mägedi (kuid ei jää kõrvale).

olulisemad lavastused

1992. A. H. Tammsaare / M. Karusoo “Täieline Eesti Vabariik”, lavastaja M. Karusoo
1992. B. Friel “Lõikuspeo tantsud”, lavastaja K. Raid

publiku arv 1992: 51 400

1993.
Lilja Blumenfeld saab Endla peakunstnikuks. Teatrisse tulevad lavastaja Kaarel Kilvet ja laulja Peeter Kaljumäe, Pedagoogikaülikoolist noored näitlejad Sepo Seeman ja Katrin Tuuksam (Valkna), teatrist lahkub näitleja Juta Tints (Ild).

olulisemad lavastused

1993. A. H. Tammsaare / R. Adlas “Armastuse võimalikkusest Vargamäel”, lavastaja R. Adlas
1993. R. Benatzky / P. Aimla ““Valge Hobuse” võõrastemaja” (operett), lavastaja K. Kilvet

1994.
Teatri juurdeehitusena valmib Hansapanga kontor.

1994.
Lavakunstikateedrist tulevad Endlasse noored näitlejad Liisa Aibel, Ago Anderson, Diana Konstantinova (Tammisto) ja Tõnno Linnas, teatrist lahkub Lilja Blumenfeld, teatri kunstnikuks saab Ivar Reiman.

Näitlejapalgalt lahkuvad Maimu Pajusaar, Lia Tarmo, Heino Uustal ja Eha Kard.

olulisemad lavastused

1994. R. Adlas “Usutluste tunnid Rüütli tänavas”, lavastaja R. Adlas
1994. S. Lagerlöf / Ü. Aaloe “Gösta Berlingi saaga”, lavastaja K. Kilvet

publiku arv 1994: 62 200

1995.
Teatri direktoriks saab Ain Roost.

Pedagoogikaülikoolist tuleb Endlasse noor näitleja Piret Laurimaa, samast aastast teeb paar hooaega Endlas kaasa Erik Ruus, teatrist lahkuvad näitlejad Rein Laos ja Heiko Sööt.

olulisemad lavastused

1995. T. Egner “Kardemoni linna rahvas ja röövlid”, lavastaja K. Kilvet

1996.
Kevadel valmib üle pika aja  vabaõhulavastus - Enn Vaiguri “Kraavihallid” Kurgjal.

1996.
Toimub konkurss Endla teatri uue logo saamiseks. Võidutööks samal aastal teatrist lahkuva Ivar Reimani “Teatrilaev”.

olulisemad lavastused

1996. Ch. De Coster / O. Ehala “Thijl Ulenspiegel” (muusikal), lavastaja K. Kilvet

publiku arv 1996: 63 980

1997.
Teatri pealavastajaks saab Raivo Trass, Ülev Aaloest töötab edasi teatri dramaturgina.

Endlasse tulevad Viljandi kultuurikolledzhist noored Andres Karu, Kristiina Kütt ja Meelis Sarv. Teatriga liituvad kunstnikud Andrus Jõhvik, Kristiina Nikkel (Münd) ja Inga Tammik.

olulisemad lavastused

1997. T. McNally “Maria Callase meistrikursus”, lavastaja Ü. Vilimaa (külalisena)

1998.
Koondatakse näitlejad Arvi Hallik, Andres Ild, Peeter Kaljumäe, Katrin Nielsen, Merike Tatsi, Elmar Trink ja lavastaja Kaarel Kilvet. Näitetrupp avaldab Trassile umbusaldust.
Trass: Tegelik võimekus ei ole töötajaskonna arvus, vaid üksikute andekate inimeste teotahtes ja nende vormis. Ja neid on tõesti igas teatris üksikuid.

olulisemad lavastused

1998. J. Tätte “Ristumine peateega”, lavastaja A. Noormets (külalisena)
1998. W. Kesselmann, "Minu õde siin majas", lavastaja M. Kalmet (külalisena)
1998. A. Kivirähk “Kakand ja Kakand”, lavastaja T. Oja (külalisena)

1999.
Talvel lahkub Ülev Aaloe, sügisel esimene ja kauaaegne muusikaala juhataja Olev Sööt, kunstnik Inga Tammik ning näitleja Laine Mägi. Uueks dramaturgiks saab Ivar Põllu, teatri peakunstnikuks Kristiina Nikkel (Münd). Lavastustes hakkab kaasa tegema Carmen Mikiver.

Eesti teatris jõudu koguva suviste vabaõhuetenduste tuules valmib Endlal gigantne projekt - lavastus “2000 aastat elu Eestimaal...” ning selle etendamiseks ehitatud spetsiaalne vabaõhuteater Pärnu lähedal Reiu jõe ääres.

olulisemad lavastused

1999. M. Monnot “Irma” (muusikal), lavastaja Neeme Kuningas (külalisena)
1999. J. Tätte “2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel”, lavastaja R. Trass
1999. J. A. Nooremb (M. Kõiv / H. Runnel) “Küüni täitmine”, lavastaja Tõnu Lensment (külalisena)
1999. A. Ibsen “Taevariik”, lavastaja Enn Keerd.

publiku arv 1999: 77 170

2000.
Ugalast tulevad Endlasse näitleja Piret Rauk ning näitleja-lavastaja Andres Lepik, Viljandi kultuurikolledzhist Ireen Kennik ja Lauri Kink, lavakunstikoolist lavastaja Tõnu Lensment ning näitlejad Maarja Jakobson ja Ranet Rees. Muusikajuhiks saab Feliks Kütt. Teatrist lahkuvad näitlejad Aare Laanemets, Margus Oopkaup, Tene Ruubel ja Kristiina Kütt.

olulisemad lavastused

2000. W.Shakespeare “Talvemuinasjutt”, lavastaja T. Ojasoo (külalisena)
2000. T. Suuman “Meil aiaäärne tänavas”, lavastaja R. Trass
2000. A. H. Tammsaare / P. Tammearu “Elu ja armastus”, lavastaja R. Trass

 

 

 

alates 2001

2001
Juubelihooajaks valmib Endla suuremahuline ümberehitus.
Sellega seoses lõpevad vaidlused teatri renoveerimise ning kontserdimaja ja raamatukogu ehitamise ühendamise osas. Raamatukogu ja kontserdimaja ehitatakse eraldi hoonetena, mitte teatri külge.

Kevadel läheb Endla teater remonti, suvehooajal antakse etendusi Vallikraavi taha Pärnu 750. juubeliks ehitatud Teatrilinnakus (lavastus “Armastus kaubanduse vastu”) ja Kurgja talumuuseumis (lavastus “Meil aiaäärne tänavas”). Juubelihooaja esimene esietendus toimub Jõgeval (“Linnumaja”).

Remondi käigus kaob senine väike saal: palmisaali, väikese saali garderoobi ja saali ühendamisel tekib Sammassaal, avatakse ka vaade Keskväljakule. Vana kohviku asemele valmib juurdeehitus, mis mahutab 2korruselise kohviku ja uue väikese saali, mis saab avaliku nimekonkursi käigus nimeks Küün (kummardusena 19. sajandi Pärnu esimesele teatrihoonele).

Vastremonditud maja avatakse “Suvitajate!” esietendusega 8. detsembril 2001. Küün avatakse 22. detsembril “Rõõmu kaalude” esietendusega.

Vanemuisest tuleb Endlasse lavastaja Tiit Palu, teatrist lahkub näitleja Tõnno Linnas.

olulisemad lavastused
2001. M. Visniec “9 ööd ehk Pandakarude lugu, mille jutustas saksofonist, kellel on väike sõbratar Frankfurtis”, lavastaja M. Kalmet (külalisena)
2001. E. Vetemaa / N. Kuningas “Suvitajad!” (muusikal), lavastaja N. Kuningas (külalisena)
2001. F. Tuglas / T. Palu “Rõõmu kaalud”, lavastaja T. Palu

2002
Teatrisse tuleb koosseisuliseks lavastajaks ja näitlejaks Madis Kalmet.
Teatrist lahkuvad näitlejad Feliks Kark (kes ei jää siiski kõrvale) ja Andres Karu. 2002. a. publikuarv on 97 375

olulisemad lavastused
2002. A. H. Tammsaare / P.Tammearu “Põrgupõhja uus Vanapagan”, lavastaja R. Trass
2002. T. Pakkala “Parvepoisid”, lavastaja R. Trass
2002. A. Gailit / T. Palu “Ekke Moor”, lavastaja T. Palu

2003
Näitlejana asuvad tööle Kaili Närep ja Tambet Seling.
Teatrist lahkuvad lavastaja Andres Lepik ning näitlejad Meelis Sarv, Ranet Rees ja Siina Üksküla.

olulisemad lavastused
2003. Á. Ibsen „Nüüd ja igavesti”, lavastaja T. Palu, osades VKK IV lennu üliõpilased
2003. Ed. Bornhöhe / T. Sinissaar „Tasuja”, lavastaja R. Trass
2003. T. Wilder “Meie linnake”, lavastaja A. Borodin
2003. “Raimund”, lavastaja T. Palu

2004
Pealavastajana alustab Tiit Palu, peakunstnikuna Silver Vahtre, dramaturgina Kiti Kaur.
Teatrist lahkuvad Liisa Aibel, Maarja Jakobson, Diana Tammisto, Raido Keskküla, Kristiina Münd ja Ivar Põllu.
Enn Keerd ja Piret Rauk alustavad tööd Endla Noortestuudioga.

olulisemad lavastused
2004. I. Ābele “Tumedad hirved”, lavastaja T. Palu
2004. M. Ulman “Agnes”, lavastaja E. Keerd
2004. S. Stephenson “Vee mälu”, lavastaja M. Kalmet

2005
Lavastajana asub tööle Andres Noormets, teatrist lahkuvad Raivo Trass ja Piret Rauk. Maakonna noorte hulgas korraldatud dokumentalistikakonkursi tulemusena sünnib Endla Noortestuudio lavastus „Sõbrapäev”, autoriteks L. Krass ja S. Sillamaa.

olulisemad lavastused
2005. D. Greig „Kosmonaudi viimane teade ühes endises Nõukogude Liidus elavale naisele, keda ta kunagi armastas”, lavastaja A. Noormets
2005. M. Unt / T. Palu “Mis värvi on vabadus”, lavastaja T. Palu

2006
Näitetrupiga liituvad Karin Tammaru, Indrek Taalmaa ja Märt Avandi.
Eesti Teatri Aasta raames viiakse läbi Endla eesti dramaturgia aasta ning oktoobris tähistab Endla oma kutselise tegevuse 95. juubelit. Tähelepanuväärseks ettevõtmiseks kujuneb suvine ühislavastus Rakvere Teatriga:
A. H. Tammsaare / U. Lennuk „Vargamäe kuningriik”, lavastaja J. Rohumaa

2007
Teatrisse asuvad tööle 8 Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppe 6. lennu lõpetajat: Triin Lepik, Liis Laigna, Kaili Viidas, Sten Karpov, Priit Loog, Sven Heiberg, Veljo Reinik ja Jaanus Mehikas.

2008
Teatri aastaauhindade jagamisel pälvis parima naisnäitleja auhinna Piret Laurimaa (Kelli Lund lavastuses "Karge meri" ja Arkadina lavastuses  "Kajakas"), parima kunstnikutöö auhinna  Silver Vahtre, Krista Tool ja Margus Vaigur ( Kalju Komissarovi lavastuse "Kangelane" kujundus), etendust teenindavas kategoorias sai auhinnatud Kaido Päästel (lavameister).

Aprillis  tähistati Endla Seltsi 130. juubelit ning ilmus 166-leheküljeline Endla Teatri Biograafiline Leksikon, mille on koostanud Ain Roost ja Ilona Smeljanski.