Kosmonaudi viimane teade naisele, keda ta endises Nõukogude Liidus kunagi armastas

Lavastus ei ole enam mängukavas!

Tegijad

autor David Greig
tõlkija Martin Algus
lavastaja Andres Noormets (Ugala)
kunstnik Mihkel Ehala (külalisena)
videokunstnik ja liikumiskonsultant Taavet Jansen (Von Krahl)
valguskunstnik Margus Vaigur

osades Piret Rauk, Piret Laurimaa, Helle Kuningas, Jaan Rekkor, Ago Anderson, Jüri Vlassov, Enn Keerd 


Tutvustus

Koha- ja tegevusühtsusega teadlikult laamendav uustealism, kuhu on segatud parajalt tunnetataval määral müstilist ettemääratust. On sügaval vaataja asi, mida ta tükist näeb ja leiab. Seda on võimalik vaadata komöödiana, nii nagu hoiatusnäidendina. Nii nagu põnevusloona. 
Andres Keil, Postimees, 24.04.2005
 

kumb on lähemal - kas päike või armsama hingamine? 
mis on kaugemal - kas jaapan või rahulik uni? 
kas meid jälgitakse kellegi poolt, kes praegu vaikib
ja kunagi räägib? kas meie sõnad tulevad meie mõtetest 
või vastupidi? kes elab meie varjudes, kes elab peegli sees? 
kas armastused on ette määratud, 
kas igatsusel on nimi? 
kas igaühe jaoks on kuskil keegi, kelle sõnade ja silmade 
kaudu võib näha iseenda ja asjade sisse? 
need ja paljud muud küsimused kihutavad meid tagant 
ning sunnivad rääkima, sunnivad kuulama, sunnivad otsima 
kontakti inimestega, kes veel kuulatamiseks peatuvad. 
tulgem tajuma elu ristteid meie eneste sees, 
me kutsume teid. me teame rääkida 
kosmonaudi viimasest teatest naisele, 
keda ta endises nõukogude liidus kunagi armastas. 

Esietendus 21. aprillil 2005 Endla teatri Küünis.

Meedia

Mängukava