Hetkel Galeriis

2024

„Juurtes on vägi“

2.04-30.04.2024 Sammassaalis

Teisipäeval, 2.aprillil kell 17 avatakse Sammassaalis Liia Lepiku isikunäitus „Juurtes on vägi“. Näitus on avatud 30. aprillini.

„Juurtes on vägi” on ühelt poolt ood metsale ja loodusele laiemalt, teisalt ood esivanematele, kes otseses või kaudses mõttes on vorminud meid just selliseks nagu me oleme. Kõik on kõigega seotud ja kõigel on kusagil juured. Näitusel eksponeeritud maalidega edastab Leppik tundekogemusi ja emotsioone, luues eluhetkedest tajuruume ja abstraktsioone.

Loodust kui näituse peateemat võib võtta ka metafoorina, mis märgib maailma naiselikku poolt laiemalt – soojuse ja hoituse hõõguvaid toone, ent ka ülevoolavas tundekoloriidis kulgevat stiihiat ja määratlematust. Värvidest pakatavates teostes on stiliseeritud loodust arhitektuursete vormide kaudu. Rahulikud pinnad vahelduvad jõuliste või peenekoelistega, rikkalikud motiivid minimalistlikega. Märksõnadeks on üksteisest eristuvad mõttelised osad ning varjatud seosed.

Käesolev näitus on jätk Liia Leppiku eelmisele näitusele „Loodu(se) mõistulood“. Maalide loomisel on kasutatud erinevate tehnikate kõrval materjalitrükki ja metanooliga maalimist. Pindade kihilisus ja läbipaistvus pakub nii tehnilises kui tunnetatavas plaanis süvenemis- ning avastamisrõõmu. Enamik näituse töid on maalitud 2023. aastal.

Liia Leppik on kunsti õppinud Tartus ja Tallinnas. Tallinnas lõpetanud ka kunstiõpetaja magistriõpingud. Aastatel 2003-2023 töötanud Võru Kunstikooli õpetaja ja direktorina. 2023. aastast vabakutseline kunstnik. Esinenud erinevatel näitustel alates 1998. aastast.

Näitus „Juurtes on vägi“ on Liia Leppiku seitsmes isikunäitus.


„SININE…JA MUST JA VALGE“


PÄRNU KUNSTIDE KOOLI ÕPILASTE FOTONÄITUS

21.02-30.04.2024 Küüni galeriis

Kolmapäeval, 21. veebruaril kell 16.30 avatakse Küüni galeriis Pärnu FotoFest 2024 raames Pärnu Kunstide Kooli õpilaste näitus „Sinine … ja must ja valge“, juhendaja Andres Adamson. Näitus on avatud 30. aprillini.

Lugu tsüanotüüpia leiutamisest on täis põnevust ja avastusi. See algas 1840. aastatel Inglismaal, kui mitmekülgne teadlane (matemaatik, astronoom, keemik, leiutaja ja eksperimentaalfotograaf) Sir John Herschel avastas, et raudsulfaadi ja kaaliumheksaferrotsüaniidi segu reageerib päikesevalgusega. See segu muutus siniseks, moodustades paberil kihi, mis oli stabiilne ja kergesti reprodutseeritav.

Herscheli avastus pani aluse fotograafilise protsessi arendamisele, mida hakati tuntud kui tsüanotüüpia. See meetod võimaldas luua siniseid kujutisi valgel paberil, kasutades päikesevalgust ja spetsiaalseid keemilisi lahuseid. Tsüanotüüpia sai populaarseks eriti 19. sajandi alguses, kuna see oli odav ja suhteliselt lihtne viis kujutiste reprodutseerimiseks.

Sellel näitusel näete erinevates tehnikates ettevalmistatud kunstitöid, mis kõik on lõpule viidud läbi tsüanotüüpia.

Näitusel osalevad Pärnu Kunstide kooli kunstiosakonna õpilased.

Sarah Kirt, IV kursus
Lukas Kirt, IV kursus
Thomas Kaljula, V kursus

 Foto: "Tsüanotüüpia", Sarah Kirt


"Taevas ja maa"

3.05-2.06.2024 Sammassaalis

Reedel, 3. mail kell 17 avatakse Endla Teatrigalerii Sammassaalis Ahti Seppeti isikunäitus “Taevas ja maa”.  Näitus jääb avatuks kuni 2. juunini 2024.

“Mõtlesin tihti Ernest Hemingway tekstile lühiromaanist „Vanamees ja meri“ kui tuli selle näituse idee - kujutada taevast ja maad. Pakun vaatamiseks justkui kahte erinevat maaliviisi, kus võib täheldada poetiseerivast, üldistatud voogavast maalikeelest nihkumist sirgjoonelise, geomeetrilisema, skulpturaalselt reljeefsema maalikeele poole. Kuna ma teismelisena, vene ajal olin koolivaheaegadel Pärnumaal mere ääres, pidasin kuidagi loomulikuks taevast - vett samastada. Kohalike kaluritega merel käies sain veidi tunda seda kala, sadama, paadimootorite podina, kütuse, köite tõrva, erinevate jookide, pohmelli, adru ja mere, võrkude lõhna. Öiseid „angerjausside“ püüke peale südasuvist vihmasadu ja hommikusi tõusmisi ning külmast lõdisedes saagi järele merele minekut. Aga tunda ka mere jahedust ja silmapiiri – joont, mis vaatevälja vaieldamatult poolitas. Tutvuda hoopis teistsuguse ellusuhtumisega inimestega kui oli mandrirahvas. Suvist kuumaksköetud paadikaarte painet ja taeva peegeldust merel, lainete ülipõnevat kiikumist ja värvivahetust, kajakate kiljumist ja kiireid edasi-tagasi sööste ning vahepealseid puhkehetki, lastes tuulel end kanda, lõdvestudes liuelda, liuelda, unustamata valmisolekut.

Kõik on vist üks, taevas ja maa, maa ja taevas. Sõltub, millise nurga alt osata neid vaadata. Kui kaugelt või lähedalt jälgida. Eks nad peegeldavad teineteist ja enamasti sõltub kunstniku meeleolust, mis tunded sul tekivad. Kui vastuvõtlik, avatud suudad ise olla ja kuidas mõistad seda oma loomingus nähtavaks teha. Küllap on siis vaataja kord mõelda looduse ja lootuse üle ning luua oma kujutlusmaastikke. Nägema ehk isegi lisakihte, mida meie fantaasia juurde loob ja siiralt rõõmustama oma avastuste nutikuse üle. Kahjuks pole kaua aega kaluritega merel käinud, enamus siitilmast lahkunudki, seepärast töödki valdavalt mandrikesksed, aga minu jaoks siiski mereigatsusega täidetud.” Ahti Seppet.

Ahti Seppet on sündinud 1953 Tartus. Lõpetanud Tartu Kunstikooli 1973. a puidu kunstilise kujundamise eriala. Õppinud 1978-79 TÜ õigusteaduskonnas ja osalenud 1978-79 Tartu Ülikooli kunstikabineti töös.Skulptuuris on tema lemmikmaterjalideks pronks, alumiinium, puu, keraamika ja paber. Olulisemad sotsiaalse sisuga installatiivsed näitused 1993-2019: Rooma Klubi, Mumifitseeritud suhe, Muuseum muuseumis I-III, Lenini lapsed, Ehe kui väikevorm I-V, Tõus ja mõõn, Kuufaasid I-III. Töötanud Tartu Kunstimuuseumis näituste sektori juhatajana, skulptuurikogu hoidjana 1984-2014.

Talle on omistatud Kr.Raua preemia (1992), A.Vabbe nimeline kunstipreemia (2000) ja A.Starkopfi stipendium (2005).

Seppeti teoseid on paljudes muuseumides ja kogudes sh. Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli kunstimuuseum ja Kunstihoone Fond ja paljudes erakogudes.

Ahti Seppet on Eesti Kunstnike Liidu, Kujurite Ühenduse liige ja grupi “Para” liige.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.