Moest väljas

Jaak Kilmi ja Lennart Laberenzi dokumentaalfilm

1. oktoobril kell 19:00 
Piletid hinnaga 3 eurot on müügil Piletimaailmas.

Film “Moest väljas” jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse masstootmise epitsentrisse Bangladeshi.

Me elame globaalse tarbimise ajastul kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid. Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt. 

Filmi treiler: 

Kontekst

Alates kiirmoe turuletulekust 90-ndate alguses on esmatähtis on toote madal hind. Eesmärk on leida odavaim kangas, kõige lihtsam lõige ja kõige madalama hinnaga allhankija. Lihtne näide on tavaline teksapaar: toormaterjal kasvatatakse Lõuna- Ameerika puuvillaistandustes, kangas toodetakse Indias ja teksad õmmeldakse kokku Bangladeshis. Sealt liigub ese kauplustesse üle maailma. Oma teekonnal arengumaades näevad needsamad teksased, mida me igapäevaselt kanname, füüsilist vägivalda, lapstööjõudu ja 80-tunniseid töönädalaid. Seetõttu saame poest osta soodsaid esemeid, mille eluiga tänu halvale kvaliteedile ja keemiliselt töödetud kangale piirdub tihti vaid ühe hooajaga. Üldjuhul ei tee keegi sellest probleemi, sest uued soodsad esemed ootavad meid juba poes. Pole siis ime, et rõivad on kaotanud oma väärtuse ja inimesed tarbivad neid kui ühekordseid nõusid. Tulemus on hävinev keskkond ja tohutud kogused jäätmeid.Koos Reet Ausiga püüame leida vastust küsimusele, kas sellest olukorrast on üldse mingit väljapääsu.

Jaak Kilmi (1973) lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli juurde loodud filmikooli esimese lennu. Ta on režissöörina teinud mitmeid lühifilme, auhinnatud dokumentaalfilme (“Müümise kunst”, “Disko ja tuumasõda” jne) ning kaks täispikka mängufilmi (“Kohtumine tundmatuga”, “Sigade revolutsioon”). Aastast 1995 on ta rahvusvahelise filmiajakirjanike ühingu FIPRESCI liige. 

Lennart Laberenz (1976) omab magistrikraade ajaloos, filosoofias ja politoloogias. Aastast 2005 on ta töötanud vabakutselise filmitegija-, kirjaniku- ja ajakirjanikuna. Tema dokumentaalfilmid ja reportaažid on linastunud Saksamaa ja Euroopa telekanalites ja rahvusvahelistel dokumentaalfilmide festivalidel. Aastast 2008 on kaastööd teinud ka teatrietendustele nii Euroopas kui Lõuna-Ameerikas. 

Reet Aus on tegutsenud moedisainerina aastast 1997. Alates 2002. aastast on ta loonud kollektsioone väärtustava taaskasutuse põhimõtetel. Väärtustav taaskasutus ehk upcycling on protsess, mis võimaldab tootmises tekkiv jääkmaterjal disaini abil tagasi tootmisse suunata, vähendades sel määral märgatavalt tööstuse keskkonnamõju. Võimalustest rakendada seda meetodit moetööstuses on valminud ka Reet Ausi doktoritöö. Reet Aus on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ning aktiivne ka kostüümikunstnikuna teatri- ja filmilavastuste juures Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Vanemuises, Von Krahli Teatris jne. Auhinnad: TOP 3 Euroopa Keskkonnasõbralik Ettevõte (2014), Aasta naine (BPW Estonia 2014), Silmapaistev noor eestlane ( TOYP Estonia 2014), Keskkonnasõbralik ettevõte (Keskkonnaministeerium 2013), Kodanikuühiskonna aasta ettevõtja (Vabaühenduste Liit 2013), Ajakiri Anne ja Stiil aasta naine (2013), Moemootor (2009), Natalie Mei nimeline teatrikunsti aastapreemia (2007), Eesti teatripreemia (2006), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2004), Väike Nõel (2003).