Tekstid vaidlevad.Vaidle kaasa!


6.oktoobril Endlas esietendunud  „Pühamatest pühamad“  läheneb autori, lavastaja ja kunstniku Ervin Õunapuu eesmärgile tekitada diskussiooni väärtushinnangute ja tõekspidamiste üle. Ajakirjanduses on ilmunud ja ilmub veel arvustusi, mille hinnangud ja meeleolud on vägagi vasturääkivad. Teatritegijatel on selle üle hea meel, sest keset arvamuste paljusust saab iga inimene kujundada oma seisukoha. Aga meie rõõm oleks eriti suur, kui te oma argumenteeritud mõtteid ja hinnanguid ka meiega jagaksite. Parim võimalus selleks on lavastuse Facebooki leheküljel (http://www.facebook.com/pages/P%C3%BChamatest-p%C3%BChamad/189960627803089). Teie seisukoha kujunemine eeldab lavastuse vaatamist. „Pühamatest pühamate“ kohta käivad arvustused on üleval meie kodulehel (http://www.endla.ee/lavastused/repertuaaris/puhamatest-puhamad), lugege ja avaldage arvamust ka nende kohta.

Mõned väljavõtted trükimeediast:

Margus Mikomägi (Postimees): „Trupp juhib oma räägitud loos vaatajate meeled sellele, et tehnika pöörane areng ei olegi meie elu õnnelikumaks ja vabamaks muutnud. Meie peas valitseb ikka keskaeg, mobiiltelefonist taskus ja sportautost, mille kapoti all 500 hobust, hoolimata. Ka see on selles loos tugevalt sees, et raha eest saab hingeõnnistust osta ja müüa, muust rääkimata.
Kui ühe nähtud etenduse, saati siis veel esietenduse järel nähtut hinnata saab, siis oli see, mis sündis, intellektuaalselt ülipõnev, hästi jutustatud lugu."

Enn Auksmann (Pärnu Postimees): „Lõpuminutitel õlakehitus ei kao, vaid kulmineerub piinliku küsimusega: kas ta tõesti ainult seda tahtiski öelda? Milleks kogu see töö, mida on teinud näitlejad, raha, mida kulutab publik, kõvadel toolidel istumise vaev…“

Andres Laasik (Eesti Päevaleht): „ „Pühamatest pühamad“ alustab provotseerivalt ja nii ka lõpetab. See pole aga puudus, vaid hoopis voorus, sest maailmavaate teemasid käsitlevas teoses ongi ausam esitada küsimusi, mitte anda väga lihtsaid ja selgeid vastuseid.“