Näituste arhiiv

2020

MARA LJUTJUKI NÄITUS „KEEGI VEEL“

18.12.2019-17.02.2020 Sammassaalis

Alates 18. detsembrist sai Endla Teatrigaleriis vaadata Mara Ljutjuki teatriteemalist rändnäitust „Keegi veel“. Näitus oli avatud kuni 20. jaanuarini.

Teatrikunstnik Mae Kivilo on öelnud: „Teatris oleks nagu kõik kolmega korrutatud: emotsioonid on tugevamad, värvid on eredamad, algused on paljutõotavamad, läbikukkumine on traagilisem. Väga harva tuleb mõte, et kõik on ju mängult. Teatris on võimalik tegeleda elu ja surma kõikide küsimustega, mida küsida vaid oskad“.

Mara Ljutjuk: „Mind isiklikult seob teatrimaailmaga lisaks sagedastele teatrikülastustele ka erinevates teatrites dekoraatorina töötamise kogemus (Soome Rahvusooper, Eesti Nukuteater jt). Tunnen tugevat sidet selle põneva kunstivaldkonnaga ja eriti paeluv on minu jaoks ,,hallide kardinalide“ lavatagune maailm. Mul on olnud võimalik osa saada ka oma lähedase teatrikunstnikust sõbra töisest elust ning seeläbi saada aimu selle ala põnevatest telgitagustest.

Teine külg, mis mind teatri teemas paelub, on teatrielu toimimise põhimõtteline erinevus mu enda erialaga. Maalikunstnikuna oled sa nagu ühe mehe orkester - ise mõtled välja, ise maalid ja ise organiseerid ka näitused. Siis teater on olemuselt fenomenaalne ja kummaline nähtus, kus sajad inimesed töötavad üheskoos pikalt ja pühendunult ajas hääbuva ,,uue maailma“ loomise nimel. Teater koondab endasse erksaid ja tulihingelisi tegijaid, kelle eesmärk on peatada mõneks tunniks teatrikülastaja enda elurütm ja pakkuda võimalust samastuda teiste elude ilu ja inetusega ning tunda nende tugevaid tundeid.

Selle näituse jaoks on valminud 14 uut figuratiivset maali minu jaoks olulistest teatriga seotud inimestest - kogemustest - tundmustest“.

Näitus rändab mööda Eestimaa suuremaid teatreid 2019. – 2020. aastal.

www.maraljutjuk.com


ELURUUM + LAMBAVILL

20.12.2019-20.01.2020 Küüni galeriis

Alates 20. detsembrist sai näha Endla Teatri Küüni galeriis valikut Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuuri ja Tekstiilidisaini osakonna eriala-projektide „Eluruum“ ja „Eksperimentaaltekstiil“ raames valminud töödest.

Kursuse eesmärk oli analüüsida väikese eluruumi erinevaid aspekte ja leida jäätmestaatuses olevale lambavillale uusi rakendusvõimalusi just piiratud ruumi kontekstis.

MIKS jääkvill? Jääkvill on väärtuslike omadustega, kuid alakasutuses olev, lõnga- ja vilditootmise standarditele mittevastav lambavill, ametlikus keeles 3. kategooria loomne jääde. Selle füüsikalis-keemiliste omaduste teadmistepõhine rakendamine tänapäevastele nõuetele vastavate sisustuslahenduste loomiseks pakub jätkusuutlikku alternatiivi naftapõhistele materjalidele. Ainuüksi Eestis jääb hinnanguliselt enam kui 150 tonni lambavilla kasutuseta, seda lihtsalt ladustatakse, maetakse maha ja põletatakse. Samas kui teaduskirjanduses kõrgtehnoloogiliseks kiuks nimetatav lambavill aitab läbi oma unikaalsete omaduste parandada ruumi sisekliima kvaliteeti ja mõjutab otseselt ruumisviibija heaolutunnet.

Alates 18. detsembrist on Endla Teatrigaleriis avatud Mara Ljutjuki teatriteemaline rändnäitus „Keegi veel“. Näitus jääb avatuks kuni 17. veebruarini.

Teatrikunstnik Mae Kivilo on öelnud: „Teatris oleks nagu kõik kolmega korrutatud: emotsioonid on tugevamad, värvid on eredamad, algused on paljutõotavamad, läbikukkumine on traagilisem. Väga harva tuleb mõte, et kõik on ju mängult. Teatris on võimalik tegeleda elu ja surma kõikide küsimustega, mida küsida vaid oskad“.

Mara Ljutjuk: „Mind isiklikult seob teatrimaailmaga lisaks sagedastele teatrikülastustele ka erinevates teatrites dekoraatorina töötamise kogemus (Soome Rahvusooper, Eesti Nukuteater jt). Tunnen tugevat sidet selle põneva kunstivaldkonnaga ja eriti paeluv on minu jaoks ,,hallide kardinalide“ lavatagune maailm. Mul on olnud võimalik osa saada ka oma lähedase teatrikunstnikust sõbra töisest elust ning seeläbi saada aimu selle ala põnevatest telgitagustest.

Teine külg, mis mind teatri teemas paelub, on teatrielu toimimise põhimõtteline erinevus mu enda erialaga. Maalikunstnikuna oled sa nagu ühe mehe orkester - ise mõtled välja, ise maalid ja ise organiseerid ka näitused. Siis teater on olemuselt fenomenaalne ja kummaline nähtus, kus sajad inimesed töötavad üheskoos pikalt ja pühendunult ajas hääbuva ,,uue maailma“ loomise nimel. Teater koondab endasse erksaid ja tulihingelisi tegijaid, kelle eesmärk on peatada mõneks tunniks teatrikülastaja enda elurütm ja pakkuda võimalust samastuda teiste elude ilu ja inetusega ning tunda nende tugevaid tundeid.

Selle näituse jaoks on valminud 14 uut figuratiivset maali minu jaoks olulistest teatriga seotud inimestest - kogemustest - tundmustest“.

Näitus rändab mööda Eestimaa suuremaid teatreid 2019. – 2020. aastal.

www.maraljutjuk.com


LASTELAVASTUSTE KOSTÜÜMID. ENDLA TEATRI KOSTÜÜMI- MEISTRITE NÄITUS II

12.12 kuni jaanuari lõpuni Küüni galeriis

Alates 12. detsembrist sai näha Küüni galeriis Endla Teatri kostüümimeistrite näitust.

Näitusel sai näha valikut Endla teatri lastelavastuste kostüümidest. Kõige vanem pärineb 1986ndal aastal valminud „Sinilinnust”, mille kõrval seisab 27 aastat hiljem esietendunud „Sinilind”. On näha, kuidas on muutunud materjalid, aga teatri rätsepate kunst on jäänud samaks.

Teatrirätsepa töö on eriline, sest lisaks ülikondadele ja kleitidele tuleb vahel õmmelda hoopis Sea, Tötskääbuse või Haldja rõivaid. Kunstnik loob tegelasele välimuse, aga teoks teevad selle rätsepad.

Kui tavaliselt on näituste autoriteks kostüümikunstnikud, siis nüüd on näitavad endale olulisi töid nende meistrid. Südamelähedaseks teevad kostüümi sageli just keerulised asjad, mis näivad kahemõõtmelise kavandi peal lihtsad, aga reaalselt teostades nõuavad väga palju nutikust. Endla teatris esietendub aastas umbes 10 lavastust. Suuremate lavastuste puhul ei ole üldse ebatavaline, et laval on umbes 50 kostüümikomplekti, millest igaüks tuleb kokku panna sõna otseses mõttes kübarast kingapaelani. Selle töö taga on igapäevaselt kostüümiala juhataja Ester Kasenurm, rätsepad Epp Mõts, Urve Kasenurm ja Urve Enne, kostüümide värvija Anu Heinsalu-Diževski, kostümeerijad Airin Vaarman, Kairi Õisma ja Kärt Tähtse, kostüümilao hoidja Lilian Tammiksaar.


2019

ALEKSEI KORNILOVI ISIKUNÄITUS

20.11.-17.12.2019 Sammassaalis

Alates 20. novembrist avati Endla Teatrigaleriis  Aleksei Kornilovi isikunäitus. Näitus oli avatud kuni 17. detsembrini.

Isikunäitusel sai näha Kornilovi illustratsioone ja assamblaaže, mis on valminud erinevatel eluetappidel. Paljud teosed saavad Eestis esmakordselt esitletud.


DRAAMA 2019 PLAKATIKUNSTI NÄITUS

23.10.-17.12.2019 Küüni galeriis

Kolmapäeval,  23. oktoobril avati Endla Teatri Küüni galeriis Eesti teatrite viimase kolme hooaja uuslavastuste parimaid plakateid koondav plakatikunstinäitus, mis koostati festivali DRAAMA 2019 raames.

Näituse kuraator Martin Rästa: „Teatriplakat on olnud lavastuse visiitkaart, jutustanud lugu, eksponeerinud näitlejaid ja andnud võimaluse piiluda eesriide taha enne etenduse algust. Ühelt poolt on teatriplakatil toimunud tehnoloogilisi ja tüpograafilisi revolutsioone, teiselt poolt on alati olemas olnud informatiivne müürileht, millel on reklaamväärtus. Milline roll ja nägu on Eesti teatriplakatil digiajastu lävel, aastal 2019 näeme näitusel, kus eksponeeritakse viimase kolme hooaja paremaid.“

40 näitusele valitud plakati seast valis žürii (Marko Kekišev, Margus Tamm, Jan Tomson ja Martin Rästa) omakorda 4 parimat: Teater NO99 lavastuse „NO36 Unistajad“ plakat (disainer Martin Pedanik), Tallinna Linnateatri lavastuse „Kaks vaest rumeenlast“  plakat (kontseptsioon Hendrik Toompere jr, Kristjan Suits ja teatri turundusosakond; disainer Katre Rohumaa; fotograaf Siim Vahur), Kinoteatri lavastuse „Gesamtkunstwerk“ plakat (disainer Illimar Vihmar) ja Eesti Draamateatri lavastuse „Rahvavaenlane“ plakat (disainerid Arthur Arula ja Kadri Hallik, fotograaf Herkki-Erich Merila). 


ENDLA TEATRI KOSTÜÜMIMEISTRITE NÄITUS

23.10 kuni detsembri alguseni Küüni galeriis

23. oktoobril kell 15.30 avati Küüni galeriis Endla Teatri kostüümimeistrite näitus. 

Näitusel eksponeeritakse valikut Endla Teatris valminud kostüümidest. Kui tavaliselt näitavad oma loomingut kostüümikunstnikud, siis nüüd on valiku autoriteks valmistajad ise.

Kui küsida teatrirätsepate lemmikkostüümide kohta, siis sageli ei tooda näiteks esmapilgul kõige efektsemaid ajaloolisi kleite. Pigem on südamelähedased ootamatutest materjalidest tehtud kostüümid, keerulised võtted või konstruktsioonid, nupukust ja aega nõudnud lahendused nagu sukkpükstest tehtud kleit või täiuslikult konstrueeritud turnüür.

Kostüümikunstnik võib paberile joonistada kõike – ulmeliselt teravaid nurki, kostüüme, mis püsivad seljas otsekui võluväel, gravitatsiooni eiravaid vorme ... Teatrirätsepa tõeline kunst on teha kahemõõtmelise kavandi põhjal elav ja toimiv kostüüm, mis aitab jutustada lugu, on hästi kantav ning peab vastu sadakond etendust.

Endla Teatris esietendub aastas umbes 10 lavastust. Suuremate lavastuste puhul nagu näiteks „Oliver Twist“ või siin väljas olev „Alice imedemaal“ ei ole ebatavaline, kui laval on üle 40 kostüümi. Hooajal 2018/2019 pandi lava jaoks kokku umbes 105 kostüümikomplekti: kübarast

kingapaelani.

Selle töö taga on igapäevaselt kostüümiala juhataja Ester Kasenurm, rätsepad Epp Mõts, Urve Kasenurm ja Urve Enne, kostüümide värvija Anu Heinsalu-Diževski, kostümeerijad Airin Vaarman, Kairi Õisma ja Kärt Tähtse, kostüümilao hoidja Liilian Tammiksaar. Lisaks on eksponeeritud Helvi Harjakase, Malle Viirma ja Kaja Laine tehtud kostüüme.


HERALD EELMA ISIKNÄITUS  „AVATUD VÄRAV“

19.10.-18.11.2019 Sammassaalis

Laupäeval, 19. oktoobril kell 18.00 avatati Endla Teatrigaleriis Herald Eelma isiknäitus  „Avatud värav“.

Käesoleval aastal oma 85. sünnipäeva pidanud kunstnik eksponeeris näitusel valikut  kuuekümne aasta jooksul loodud töödest. Linoollõiked ja litograafiad on valminud 1960.–1990. aastatel, lisaks sai näha viimase aastakümne sees tehtud värvilisi joonistusi.

Herald Eelma: „Pildid olid ammu raami all, kuid puudus näituse nimi. Siis aga oli neid järsku kaks.
Esimene, „Avatud värav“, kasvas välja 1978. aastal tehtud litost „Värav“. Meie pere küün oli nelja suure väravaga, sai hobusekoormaga sisse sõita otse heinakuhja kõrvale. Ka rehepeksumasin mahtus küüni. Rehepeksutalgud olid rahvarohked, siis oli siginat-saginat, elu kees. Küüni suured väravad olid pärani avatud koostegutsemistele, headele mõtetele, elule ja valgusele.

Teisele võimalikule näituse nimele, „Aja veski“, aitas kaasa litograafia „Veski“. Olin kunagi joonistanud üht viltu vajunud, oma elu lõpul olevat rannatuulikut. Tundus, et tema jõuülekande puust hammasrataste vahelt pudenes lausa aja tolmu. Külamehe poolt välja raiutud tuuleveskil oli oma tähendus. Kunagised käsikivid olid juba mattunud ajatolmu. Nüüdseks on puutuulikud muutnud end kõrgeteks võimsateks elektriveskiteks. Aga ajaveskid needki.

Minu elutee on päris tihti kulgenud läbi Pärnu. Kunstiinstituudi ajal toimus mu esimene suvine joonistuspraktika Pärnus, linn sai risti-põiki läbi kolatud. Siis oli alles veel sõjaaegseid varemeid. Müstilised olid Endla Teatri müürid. Kusagil varemete vahel oli kuulus Punane torn, keskajast pärit kaitsetorn, mille keldris olevat olnud vangla. Jäid meelde Port Arturi punased varemed. Sadamas levis laevadelt mõnusat posla-maslas praetud kala lõhna. Joonistajad tegutsesidki pigem jõe ääres, huvi pakkusid paadid, püünised ja romantiline kalurite elu. Pärnu on jäänud meelde sooja ja koduse linnana. Olen siit üht-teist joonistanud. Minu linoollõige „Rand“ ongi saanud inspiratsiooni siitkandi mererandadest. Meeldiv on jälle Pärnut külastada, seekord näitusega „Avatud värav“.“

Herald Eelma loomingut iseloomustab motiivi üldistus, selge ja lihtne joon. Tema graafika omapära ilmnes juba diplomitöös, illustratsioonides A. H. Tammsaare romaanile „Tõde ja õigus“. Koos Peeter Ulasega on teda peetud eesti graafika meheliku, nii-öelda karmi stiili esindajaks ja graafika uuendajaks möödunud sajandi kuue-ja seitsmekümnendatel. Herald Eelma kunsti keskmes on inimene ja tema keskkond. Aastatega liigub kunstniku tähelepanu inimeselt enam teda ümbritsevale, eelkõige köidavad Eelmad loodusmotiivid. Tema loomingus muutuvad viimased igavase olemise tähistajaiks, mis oma lihtsuses on samaaegselt tähenduslikud, rahulikud ja pretensioonitud.

Herald Eelma loomingut on tunnustatud muuhulgas Kristjan Raua preemiaga (1981, 1986), Tallinna graafikatriennaali peapreemiaga (1980). Talle on omistatud ENSV teenelise kunstniku (1975) ja ENSV rahvakunstniku (1983) nimetus ning Valgetähe teenetemärk (1999).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.


VILJANDI 
KULTUURIAKADEEMIA

13.09.-23.10.2019 Küüni galeriis

Alates 13. septembrist on avatud Küüni galeriis Papjeemašee tehnikas teostatud koopia- ja fantaasiamaskide näitus.

Papjeemašee tehnikas teostatud commedia dell’arte, 'mälutud paber') on pika ajalooga tehnoloogia, mille peamiseks algmaterjaliks on paber ja liim. Teatris kasutatakse tihti papjeemašee tehnikas valmistatud butafoorseid esemeid, kuna need on kerged ega purune kukkudes. Näitusetöödes on kasutatud tehnoloogiat, kus eelnevalt valmistatud kipsvorm kaetakse kiht-kihilt paberiribade, tekstiili ning PVA liimiga. 

Maskide meisterdamist juhendas Teater Vanemuise kunstnik-butafoor Terje Kiho.


MINA OLEN AEDNIK

19.09.-17.10.2019 Sammassaalis

19. septembril kell 17.30 toimus  Endla Teatris kunstnik-kirjanik Mathura ja fotograaf Kaari Saarma ühisnäituse „Mina olen aednik“ avamine. Avamisel kuulis nii luulet kui ka mõtteid näituse sünnist.

Näitus „Mina olen aednik“ on sümbioos fotodest ja kolmest suuremõõtmelisest pastellmaailmast, mis heidavad üheskoos tunnetusliku pilgu inimese võimalusse omaenese aednikuks olla. Nii nagu aed on elus siis, kui nii metsikusele kui harimisele jääb oma osa, saab ka oma elus loomist küll suunata, kuid selle üle ei saa ette ära otsustada, usuvad autorid. Nii on ka eksponeeritavad pildid justkui peatuspunktid, väraval seismised, hetked järgnevate võrsumiste ootel.

Mathura on Gustav Suitsu luulepreemia ja Virumaa kirjandusauhinna laureaat ning pälvinud kahel korral Eesti Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia. Kaari Saarma on esinenud näitustel 2004. aastast ja tema töid on muuhulgas eksponeeritud Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ning Brüsseli Kuninglikus Ajaloo- ja Kunstimuuseumis.
 

IN GRAAFIKA

10.08.-15.09.2019 Sammassaalis ja Küüni galeriis

10. augustil kell 16.00 toimub Endla Teatris In Graafika näituse avamine ning Diverse Universe Live Performance: Beate Linne (GER).

Eesti-Läti-Leedu graafikute ühisnäitusel „Ääreala intiimsus / Outskirts Intimacy” osalevad kunstnikud Marta Vosyliute (LIT), Ieva Naglina, Justine Luce, Maris Bishops, Svens Neilands (LAT), Toomas Kuusing, Peeter Allik, Leonhard Lapin, Tõnis Laanemaa, Alar Raudoja (EST) jt. Näituse kuraator Ieva Naglina kommenteerib: „Nagu Läti luuletaja Janis Rokpelnis on öelnud: „Armastusel puuduvad
eeslinnad“.“

Beate Linne (GER) uurib elu põhiküsimusi. Tema
etendused testivad sageli kehalisi ja vaimseid piire, seades kahtluse alla sotsiaalsed käitumisviisid ja -normid. Kasutades oma keha jõuliste ja eluliste kujundite loomiseks, näeb Linne oma esitust kui võimalust väljendada end pidevas dialoogis keha- ja mõttevabaduse ideedega. See ei tähenda konkreetsete vastuste andmist aktuaalsetele sotsiaalsetele ja poliitilistele küsimustele, pigem on eesmärk aktiveerida pealtvaatajat leidma oma tõlgendusi ning algatada alternatiivseid ja julgeid mõtlemisprotsesse.


VOLDEMAR HAASI 120. SÜNNIAASTAPÄEVALE PÜHENDATUD MÄLESTUSNÄITUS

6.06.-6.08.2019 Küüni galeriis

Alates 6. juunist oli Küüni galeriis avatud Eesti lavastuskunsti grand old man Voldemar Haasi 120. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus.

„Eesti lavastuskunsti grand old man Voldemar Haasi loodud lavakujundused said tähenduslikeks sümboliteks ning inspireerisid eesti rahvast tundma uhkust oma muinasaja, maa ja rahva üle,“ selgitab näituse idee autor ja koostaja-kujundaja Tiiu Tepandi.

Aastatel 1919-1923 õppis Voldemar Haas Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus temaga ühel ajal õppisid ka Nikolai Triik ja paljud teised. Voldemar Haas asus kooli kõrvalt tööle Eesti Rahva Muuseumisse ning käis aastatel 1920-1921 erinevatel vanavara kogumisretkedel. ERM andis tema vanavara kogumise päevikutest, esemetest ja joonistustest välja raamatu.

Oma elu jooksul jõudis Voldemar Haas luua tervelt 382 lavakujundust, millest märgiline osa on loodud eesti tüvitekstidel põhinevatele lavastustele. Aastatel 1923-1937 töötas Voldemar Haas Vanemuise teatris teatrikunstnikuna, kujundades seal tervelt 281 lavastust. 1937. aastal alustas Haas tööd Estonia teatris, kus ta kujundas 100 erinevat lavastust.

1944. aastal asutas Voldemar Haas koos Natalie Meiga Eesti Riikliku Tarbekunsti Instituudi maalikateedris teatridekoratsiooni osakonna, kus hakati sihipäraselt teatrikunstnikke koolitama.

Näitus koosneb Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Fondidest pärit originaalkavanditest, Tiiu Tepandi erakogust pärit originaalkavanditest ja paljudele eesti kirjanduse tüvitekstidele loodud lavastuste kavanditest.

Esmakordselt esitletakse näitusel 1941. aastal Eugen Kapi balletile „Kalevipoeg“ loodud lavakujunduse kavandeid, mis sündisid võistlustööna. Ballett lavastati Estonia teatris pärast teist maailmasõda.

Näituse kuraator on lavastuskunstnik Kustav-Agu Püüman (lõpetanud EKA teatridekoratsiooni eriala, kus alustas õpinguid Voldemar Haasi õpilasena). Näituse idee autor ning koostaja-kujundaja on lavastuskunstnik Tiiu Tepandi (lõpetanud EKA disaini eriala Bruno Tombergi õpilasena).


KUI LEMMIKLOOMAD RÄÄGIKSID

27.05.-31.07.2019 Sammassaalis

„Kui lemmikloomad räägiksid“ on Pärnu lasteaedade ühisnäitus.


PALLASE TEKSTIILIOSAKONNA NÄITUS

3.05-31.05.2019 Küüni galeriis 

Küüni galeriis sai alates 2018. aasta sügisest näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel.

Pallase tekstiilitudengid tõid Pärnu teatripubliku ette näituse „MEELTETULETUS“, mis tutvustab kaheksa autori poolt erinevatel meeltesagedustel kootud piltvaipu.

Gobelääni kudumine on meelte kaudu tajutud maailma vahendamine. Iga autor tuletab meelde mõnda endale olulist maailmatahku, kõik töötavad erinevatel meeltesagedustel. Ühe inimese looming on meeletuletus, kõigi autorite tööd kokku on meeltetuletus.

Näitus tutvustab valikut kahel viimasel aastal Pallase tekstiiliosakonnas valminud piltvaipadest, mille algtõukeks on Uue Kunsti Muuseumis toimuva Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäituse teemast tulenevalt autorite jaoks olulised reeglid ja rituaalid. Igas teoses on see teema aga saanud erineva suuna, näitusel eksponeeritud vaibad erinevad nii pildikeelelt kui tehniliste valikute poolest.

Ester Must uurib oma teoses kallistuse mõju inimeste vahelise barjääri lagunemisele, mis võib olla nii meeldiv kui ka ebamugavust tekitav. Siret Ott väljendab oma tööde seerias, milles iga lehekülg on kui hetk elust, sügavalt isiklikke tundeid. Helene Puusep meenutab pelutavat ja kummituslikku kohtumist Ecuadoris, andes teoses kujutlusele esimest korda ka reaalse kuju ja värvi.

Mairi Sild meenutab rõõmsaid ja tegusaid lapsepõlvesuvesid töötegemise ja võistlustega. Marili Järv tegeleb oma töös ruumi ja keha suhtega ning on kudunud oma teosesse „Avang” viie tiibetlase riituse esimese harjutuse.

Yuuki Vähi võttis kudumisel eeskujuks oma vanaonu Rudolf Kalmuse ühe maali. Seda tööd tehes kerkisid mitmed küsimused: mis on koopia ja mis on “tõeline” kunst? Kas iseõppija tööd, mille seas on koopiaid nii tuntud kunstnike töödest kui ka postkaartidelt ja ajaleheväljalõigetelt leitud fotodest, on kunst või meisterlik käsitöö? Victoria Käesel on gobeläänpõime tehnikas teostanud moekollektsiooni „Kunstwerk“ kuuluva vesti, mille kavand sündis koostöös Pallase maalitudeng Kaur Mäepaluga. Kollektsiooni lugu toetub Bauhausi avamisel esitletud Walter Gropiuse manifestile luua ühendkunstiteosed, milles oleksid osalised kõikide kunstide esindajad.

Kail Kuresoo jagab vaatajatega oma muret Eesti metsa kadumise üle. Muinasjutulise ja müstilise tumeda metsa alt piiluvad hõõguvad silmapaarid meenutavad autorile salapärast ürgmetsa lapsepõlvemailt, millest kostvad hääled tekitasid põnevaid kujutluspilte. Mis on aga saanud sellest metsast nüüd, mil metsast kostuvad hoopis metsatööstusmasinate hääled. 

Osalejad: Marili Järv, Kail Kuresoo, Victoria Käesel, Ester Must, Siret Ott, Helene Puusep, Mairi Sild, Yuuki Vähi.

Tööde valmimist juhendas prof Aet Ollisaar.


MANDRAGORA

1.04.-26.05.2019 Sammassaalis

1. aprillil kell 18 avati Endla Teatrigaleriis iseõppijast noore kunstniku Robert Puumeistri isikunäitus „Mandragora“. Näitus oli avatud 26. maini.


Robert Puumeister on 18-aastane gümnaasiumiõpilane, kes võttis esimest korda pintsli kätte kaks aastat tagasi. 2018. aasta augustikuus tõi ta Tallinna Telliskivi Loomelinnakus avalikkuse ette oma esimese isikunäituse „101 tööd“ ja on nüüd valmis avama oma teise isikunäituse Endla Teatrigaleriis.

Roberti tee maalimise juurde ei ole tavapärane. Ta pole käinud kunstikoolis ega saanud mingit juhendamist, vaid on sõna otseses mõttes iseõppija. 2017. aasta maikuus nägi Robert internetis uudist, et USA kunstniku J. M. Basquiat’ 1982. aasta nimeta maal müüdi rekordilise summaga – 110,5 miljoni dollariga – uuele omanikule. See uudis hämmastas teda. Robert süvenes lähemalt Basquiat’ loomingusse, mis tekitas temas soovi ka ise midagi sellist proovida.

Robert on produktiivne, töökas ning maalib igal võimalikul ajal Rae Kultuurikeskuses talle stuudioks kujundatud koridoris. Asjatundlikumad vaatajad on olnud väga üllatunud Roberti kompositsioonitunnetuse ja maalimistehnika üle.

Uue isikunäituse pealkiri on inspireeritud Yu-Gi-Oh! kaardimängu Mandragora-nimelisest kaardist, mille abil on mängijal võimalik kasutada suuremat hulka koletisi, kui tavalisi käike tehes. Oma kunstis lähtub Robert põhimõttest: kas kõik või mitte midagi. Enamik näitusel eksponeeritavatest töödest on valminud viimase kuu jooksul.

(foto Robert Puumeistrist, fotograaf Ott Kattel)

Lisainfo
www.instagram.com/puumeister
www.puumeister.com


STILISEERITUD SIRMINUKUD

1.-31.03.2019 Küüni galeriis

Näitusel olid eksponeeritud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia õppekava dekoraator-butafoori eriala üliõpilaste õppetöö käigus valminud nukud. Tudengid õpivad kolme aasta jooksul butafooria tundides igal semestril tundma ja kasutama erinevaid butafoorsete esemete valmistamiseks tarvilikke põhimaterjale ja tehnikaid.

Nukukursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele nuku valmistamise tehnilisi nippe. See on põgus, ühe semestri vältel toimuv sissejuhatus nukumeistri töövaldkonda, et ärgitada üliõpilasi mõtlema nukuspetsiifilisest aspektist. Nukkude pead on valmistatud papjeemašee tehnikas, kehade meisterdamisel on kasutatud erinevaid tekstiile, traati jne. Nukukursust juhendas NUKU teatri nukumeister Annika Aedma.

Nukkude autorid:

X lend: Anu Puhkan, Eero Ehala, Ida Lepparu, Kaisa Ekbaum, Kerli Kore, Kristi Kalmus, Külli Tamjärv, Madli Liiva, Mailiis Laur, Merilin Sillastu, Ülle Saluvere

XI lend: Aveli Tiiter, Doris Toom, Liis Künnapas, Liis Säde, Mirjam Kalamees, Tuuli Omler



SADA AASTAT TEISPOOL KLAASI

21.02.-31.03.2019 Sammassaalis

21. veebruaril kell 16 avati Endla Teatri Sammassaalis Ain Roosti koostatud näitus „Sada aastat teispool klaasi“, mida sai Endlas nautida kuni 31. märtsini. 30. märtsil kell 17 toimus Endla Teatris näitusetööde oksjon. Lisainfo oksjoni kohta siin.

11 erinevate erialade professionaalset loojat valisid endale restaureerimisettevõtte Kuukaar OÜ, M. Karmini, J. Tamme ja A. Roosti kogudest sobiva aja poolt puretud ja iseloomuga aknaraami, et täita see oma nägemusega ühest kümnendist saja-aastase Eestimaa iseseisvuse loos. Näituse kuraator Ain Roost valmistas kunstnike poolt loodud kavandite järgi valitud aknaraamidesse klaasvitraažid. Tööd vormistati näituseks, mis avati 4. septembril 2018 Tartus.

Projektis osalevad tekstiilikunstnik Anu Raud Viljandimaalt (2010-20); keraamik Edi Leet Pärnust (1910-20); teatrikunstnik, lavastaja ja kirjanik Ervin Õunapuu Tallinnast (1960-70); maalikunstnik Ilmar Kruusamäe Tartust (1970-80); skulptor Mati Karmin Tallinnast (1940-50); raamatuillustraator ja maalikunstnik Piret Bergmann Pärnust (2000-10); arhitekt Ra Luhse Tallinnast (1990-2000); moe- ja kostüümikunstnik Reet Aus Tallinnast (1920-30); nahakunstnik Ruuda Maarand Tallinnast (1950-60); graafik ja maalikunstnik Toomas Kuusing Võrust (1980-90) ja animakunstnik Valter Uusberg Raplast (1930-40). Kunstnike nime järele on märgitud aastakümnend, millega ta projekti raames tegeleb.

Näitus on inspireeritud sellest, kui Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel asusid teatrid kolm aastat tagasi vabariigi sajandaks sünnipäevaks kingitust looma ja üheskoos toodi publiku ette Eesti Vabariigi sajandipikkune lugu. Sajand jagati kümnenditeks ja otsustati, et kõik lavastused luuakse vähemalt kahe teatri koostöös. See, millised teatrid loomingulise paari moodustasid ja milline kümnend ühislavastuse aineseks sai, selgus loosi teel.

Eestimaa kümnendite vitraažakende rändnäituse kontseptuaalsus tugineb mitmetele kihtidele, mis isekeskis haakuvad ja üksteist täiendavad: ajaloolised aknaraamid sellises olekus nagu nad tuntud hoonetelt demonteeriti, hetkest, kui nende jaoks aeg seisma jäi …; professionaalsed erinevate erialade kunstnikud, kes neist raamidest enda idee teostamiseks sobiva valisid …; kümnendid Eestimaa sajast aastast, mis ajendasid kunstnikke oma kavandit looma, oma lugu jutustama …; värvilise vitraažklaasi kontrast ajahambast puretud, aga prügimäest päästetud raamiga ...; näituse liikumine kuude Eestimaa linna.

Rändnäituse liikumine Eestimaa linnades:

  • Eesti Rahva Muuseumis 4. septembrist 1. oktoobrini 2018;
  • Rakvere Kinomajas 2.- 29. oktoobrini 2018;
  • Tallinna Vaba Laval novembris 2018;
  • Saaremaa Kaubamajas 30. detsembrist 4. jaanuarini 2018;
  • Ugala Teatris 7. jaanuarist 7. veebruarini 2019;
  • Endla Teatrigaleriis 21. veebruarist 31. märtsini 2019, 30. märtsil näitusetööde oksjon (lisainfo oksjoni kohta siin).
(foto klaasvitraažist Ain Roosti koostatud näituselt „Sada aastat teispool klaasi“)


TULEVIK ON TÄNA

23.01.-28.02.2019 Küüni galeriis


Pärnu Linnagalerii poolt 2018. aastal ellu kutsutud Pärnu uus kunstifestival Pärnu Fotofest on võtnud eesmärgiks elavdada kunstielu talvisel madalhooajal ning avada kunstipublikule fotokunsti eri tahke. Möödunud talvisest eksperimendist sündinud Fotofest toimus seega 2019. aasta alguses juba teist korda.

Jaanuari lõpust kuni veebruari lõpuni oli võimalik näha viite festivali programmi kuuluvat temaatilist näitust, millest üks on Pärnu Kunstikooli õpilastööde näitus „Tulevik on täna“. Näitus avati 23. jaanuaril pärast Sammassaalis toimuvat „Pärnumaa foto“ avamist.


PÄRNUMAA FOTO 2018

23.01.-19.02.2019 Sammassaalis

Pärnu kunstifestival Pärnu Fotofest 2019 sai alguse 23. jaanuaril kell 17 Endla Teatri Sammassaalis, kui avati juba 14. korda toimuv suurte osalejate arvu ning järjest põnevamate piltidega traditsiooniline näitus „Pärnumaa foto 2018: tulevik oli eile“, kus olid eksponeeritud 2018. aastal Pärnu ja Pärnumaaga seotud inimeste poolt valminud fotod. Näha sai nii professionaalide kui harrastajate poolt valminud põnevat uudisloomingut. Kohe pärast seda avati Fotofesti raames Endla Küüni galeriis ka Pärnu Kunstikooli õpilastööde näitus „Tulevik on täna“.

Näitusele „Pärnumaa foto: tulevik oli eile“ pääses 48 fotot, mis on loodud 28 autori poolt: Margit Jaanson, Mati Luhtjärv, Anatoli Gubski, Karmen Kärg, Marie Laanisto, Ülo Soomets, Eimar Kull, Markus Laanisto, Kristjan Krimm, Liivi Pihlasalu, Tiina Annamaa, Danel Rinaldo, Marju Lorentson, Ülle Saatmäe, Andres Adamson, Aiver Oja, Signe Leht, Valdur Maibach, Hannes Paldrock, Taje Tross, Andreas Härm, Irene Õmblus, Aiki Järviste, Luule Põder, Aino Valt, Vaiko Edur, Al Paldrok ja Rein R Seppius. Näitust sai Endla Sammassaalis nautida kuni 19. veebruarini.

Tänaseks traditsiooniks muutunud näituse „Pärnumaa foto“ algatajaks oli Pärnu Postimehe toimetus. Kui alguses saadeti näitusele pilte kaunist Pärnumaa loodusest, lemmikloomadest ja olustikust, siis aastate jooksul on domineerivaks muutunud fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase. Eelmisel aastal osales näitusel 38 autorit ja eksponeeriti 60 fotot. Huvi fotomeedia vastu on aastatega suurenenud ja tänaseks on näitusest välja kasvanud sel aastal teist korda toimuv fotofestival Pärnu Fotofest 2019, mille raames avati 23. jaanuaril viis erilaadset fotonäitust.

(Pärnumaa Foto 2017 rahvusvahelise žürii preemia pälvinud Pärnu fotograaf Ülo Soomets)

LASKE MUL HINGATA ENDA MOODI

13.12.-20.01.2019 Küüni galeriis

Küüni galeriis sai alates 2018. aasta sügisest näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel. 

13. detsembril toimus Küüni galeriis Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna teise kursuse näituse "Laske mul hingata enda moodi" avamine. Näitusel sai näha Olev Kuma, Brenda Purtsaki, Eero Alevi, Marleen Suve ja Joel Jõevee töid. 

(Eero Alev, "Emily", õli lõuendil)



KURSI KOOLKOND XXX

9.11.2018-20.01.2019 Sammassaalis

Kursi koolkonna sünnipäevanäituse „Kursi koolkond XXX“ karussell tiirles läbi aasta – varakevadel Vanemuise Teatrist ja Kontserdimajast Tartu Kunstnike Maja galeriidesse, sügisel aga Ugala Teatrist Pärnusse, kus kuni 14. detsembrini oli võimalik tutvuda koolkonna nii varasema kui verivärske loominguga. Näitus avati 9. novembril kell 18.00 Endla Teatri Sammassaalis.

Kursi koolkonna asutasid 1988. aasta kevadel Albert Gulk, Peeter Allik, Ilmar Kruusamäe ja Priit Pangsepp. Aastate jooksul lisandusid neile ka Marko Mäetamm, Reiu Tüür, Imat Suumann, Külli Suitso ja Priit Pajos. Sel kevadel täitus koolkonnal 30 aastat, olles seega vanim tegutsev kunstnikerühmitus Eestis.

Kursi koolkonna looming on jõudnud paljudesse kunstimuuseumitesse ja erakogudesse nii Eestis kui mujal maailmas. Nad on tutvustanud oma loomingut suurte ühisnäitustena näiteks Itaalias (Veneetsia, 2007), Ameerika Ühendriikides (New York, 2010), Lõuna-Koreas (Seoul, 1996) ning lähiriikides Soomes, Norras, Lätis, Leedus ja mujalgi. Iga 3 aasta tagant toimuvad Eestis juba traditsiooniks saanud Kursi koolkonna päevad – mitmete kunstinäituste üheaegne koostoimimine. Esmakordselt 1993. aastal Tartus toimunud suurnäitused on olnud ka Viljandis, Pärnus, Tallinnas, Narvas, Türil, Paides, Kuressaares, Kihnus ja Rakveres.
(Kursi koolkonna embleem) 

2018-2017

SISSEVAADE

22.11-20.12.2018 Endla Teatrikohvikus

Alates 22. novembrist kuni 20. detsembrini oli Teatrikohvikus võimalik uudistada näitust „Sissevaade“, mille koostas Eve Komissarov ja kujundas Silver Vahtre. Näitus keskendus teatrite loovtehnilistele töötajatele.

Iga Eesti elaniku kohta käiakse aastas keskmiselt üks kord teatris. Võimalusi on palju – Eesti Teatri Agentuur pakub etendusi andvate organisatsioonide arvuks üle viiekümne. Aastal 2017 anti enam kui 6700 etendust. Lavastus, mida vaatama minnakse, valitakse välja kas sõbralt saadud soovituse, lavastuse kohta ilmunud arvustuse või teatri kodulehel pakutud kirjelduse põhjal. Enamasti on lavastuse tutvustuses ära nimetatud näidendi autor, tegijatena lavastaja ja näitlejad. Mõnikord on juurde märgitud ka lavastuskunstnik, kostüümikunstnik, valguskujundaja, videokujundaja ja helikujundaja.

Soovisime näituse külastajatele näidata, et lavastust ettevalmistav ja teenindav meeskond ning lavastuse loomise töömaht on märksa suuremad, kui tavavaataja seda etenduse toimumise ajal või lavastust tutvustavate tekstide põhjal hoomab. Fookusesse on asetatud see osa teatritöötajatest, kes reeglina etenduse publikule nähtamatuna lava taga, all, kõrval, kohal askeldavad, muutes nähtavaks lavastuse loomingulise meeskonna poolt väljamõeldud maailma ja hoides seda igaõhtuselt toimimas.

Püüdsime visualiseerida teatritehniliste töötajate osalust lavastuse loomeprotsessis EV100 lavastuste näitel. Iga sündmuse tutvustamiseks oli loodud stend, millel oli lavastuse sisu kirjeldav tekst, pildimaterjal lavastuse sünnist tehniliste poolelt ning fotod lavastusest. Lisatud oli lavastuse väljatoomisel osalenud teatrite ettevalmistavate ja teenindavate tehniliste töötajate nimekiri ning erinevate erialade tehniliste töötajate põgus kirjeldus lavastusprotsessist.


TEKID JA PINGID

12.11-9.12.2018 Küüni galeriis

Küüni galeriis sai alates 2018. aasta sügisest näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel.

Alates 12. novembrist oli Küüni galeriis avatud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna üliõpilastööde näitus „Tekid ja pingid“. Näitus oli avatud 9. detsembrini.

Näitusel eksponeeriti õppetöödena valminud villaseid sõbakirjatehnikas koopiatekke, mille originaalid asuvad Eesti muuseumides. II kursuse tudengite tekkide kudumist juhendas Christi Kütt. Metallitöö eriala üliõpilased on traditsiooniliste töövõtetega sepistanud Mikk Freibergi juhendamisel pingid, mis on lähtunud ümbritsevast keskkonnast leitud materjalidest (näiteks annab ühe pingi istmelauale loomulikult kauni vormi tormi poolt murtud haab).

Rahvusliku käsitöö osakond, mille esimene eriala – rahvuslik tekstiil – asutati 1994. aastal Anu Raua poolt, kasutab õppetöö lähtematerjalina Eesti etnograafilist käsitööpärandit. Õppides detailselt tundma traditsioonilisi käsitöötehnikaid, paikkondadele iseomast koloriiti ning mustrikasutust, valmistavad üliõpilased esemeid, mis sobituvad uusi funktsioone omandanuna rohkemal või vähemal määral kaasaegsesse tarbekeskkonda, kuid eristuvad tavapärasest masstoodangust tugeva identiteeditunnetuse kaudu. Rahvusliku käsitöö osakonna erialad on Eesti haridusmaastikul täiesti omanäolised ning ka Euroopas kontekstis unikaalsed.

„Osakonnas õppinuna olen loonud suure ja kihutava maailma sisse oma väikese, armsa ja sooja pärismaailma. Olen õppinud looma esemeid, millel on esteetilise ja tarbimiskõlblikkuse kõrval ka hing ja vägi,“ räägib rahvusliku käsitöö osakonna vilistlane Monika Hint. „Sellel erialal on võimalik õppida meie esivanematelt päranduseks saadud asjade visuaalset keelt ja tehnikaid. Arvan, et ainult vana austades ja mäletades on võimalik luua midagi uut ning huvitavat.“


PUUTETUNDLIK

12.11-9.12.2018 Küüni galeriis

Küüni galeriis sai alates 2018. aasta sügisest näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel.

Alates 9. oktoobrist kuni 8. novembrini 2018 oli avatud Kõrgema Kunstikooli Pallas meediadisaini ja nahadisaini osakonna näituseprojekt “Puutetundlik“.



GUNTA RANDLA NÄITUS

8.10-8.11.2018 Sammassaalis

8. oktoobrist kuni 8. novembrini oli avatud Endla Teatri Sammassaalis nimeka eesti teatri- ja telekunstniku Gunta Randla näitus.

Sel aastal 75. juubelit tähistanud lätlanna Gunta Randla looming on kujundanud suure osa Eesti inimeste lapsepõlvest. Ta on andnud välimuse ja keskkonna lapsepõlvekangelastele telelavastustes „Kõige suurem sõber“, „Mõmmi ja aabits“, „Hei, pöialpoisid“, „Väike nõid“, „Onu Tik-Taki seiklused“, „Kadekops“ jpt. Lisaks teatri- ja teletöödele tutvustab Gunta selle näitusega ka oma loomingu teist külge, näidates viimastel aastatel valminud loodusmaale.

Pärast Riia kunstikooli lõpetamist 1963. aastal alustas Gunta Randla õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Juba enne ERKI lõpetamist suundus ta tööle Eesti Televisiooni. Lisaks 30 aasta pikkusele teletööle on ta kujundanud rohkelt lavastusi Eesti Nukuteatris, neist „Sookolli ja sisalikku“ tunnustati 1993. aastal Eesti Teatriliidu aastaauhinnaga.
Gunta Randla oma juubelinäituse avamisel Kose Kultuurikeskuses (foto autor/allikas: Kairit Leibold/ERR)

EKA DESIGN SHOWCASE 

17.09-8.10.2018 Küüni koridorides 

Sel hooajal tegi Endla Teatrigalerii koostööd Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Alates 17. septembrist oli avatud näitus „EKA Design Showcase“, kus sai näha Eesti Kunstiakadeemia (EKA) disainiteaduskonna ja erinevate ettevõtete koostööprojektide tulemusi. Eksponeeritud olid uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioonid, prototüübid ja valmislahendused, mis näitavad uusi arengusuundi panganduses (Swedbank), energiamajanduses (Alexela Oil ja Skeleton Technologies), restoraniäris (Ribe) ja mujalgi. Näitus oli avatud 8. oktoobrini 2018.

EKA ja TTÜ ühisõppekava Design & Technology Futures tudengid uurisid koostöös Skeleton Technologies ja Alexelaga projektis „Powering Tomorrow” energiatehnoloogiate arenduses ning energia kasutamises toimuvaid muutusi. „Tudengid analüüsisid, kuidas muuta tänast autokeskset infrastruktuuri kogukonnasõbralikumaks ja uute kergemate transpordiviiside kesksemaks,” selgitab projekti tagamaid D&TF õppejõud, EKA disainiteadur Ruth-Helene Melioranski.

„Tudengeid juhendavad õppejõud on oma ala rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid. Koos ettevõtluspartneriga kavandatakse tulevikuvisioone, arendatakse enneolematuid tooteid ja teenuseid, testitakse uusi materjale ja tehnoloogiaid,“ selgitab koostööd EKA disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa. EKA disainipartnerid on Tallinna Tehnikaülikool, Alexela Oil, Skeleton Technologies, Ribe restoran, Swedbank, eResidentsus, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Bradley Paper, Access Baltics, Põhja-Eesti Pimedate Ühing ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

EKA Design Showcase koostööprojektide presenteerimine Lutheri Masinasaalis (foto autor: Evert Palmets)

 

KLAAS. BETOON. RUUM

14.09-7.10.2018 Sammassaalis

14. septembril kell 16.00 avati Endla Sammassaalis Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitus „Klaas. Betoon. Ruum“. Klaasikunstnike kaheksast 1970.-80. aastatel loodud monumentaalteosest koosneval näitusel keskenduti geomeetrilistele avaliku ruumiga seotud töödele, mis põhinevad tugevale seosele ümbritseva arhitektuuriga. Näitus jäi avatuks 7. oktoobrini.

Kunstnike esimene ühisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon (1972), mis koosnes ligi 8000 peenikesest klaastorust. Ülalt valgustatud tuhanded torud jätsid funktsionaalses ruumis hapra ja õhkkerge mulje. Omaette grupi moodustavad näitusel tööd, kus uuritakse monumentaalkunsti piire lihtsa mooduli kombineerimisel ning kasutamisel koos värvi ja uuendusliku tehnoloogiaga. Kunstnike töödes tõusevad esile nende kindlakäeline suhe kompositsiooni ja värvi ning teoste konstruktivistlik keel, millele loob tausta 20. sajandi keskpaigas domineerinud käsitlus universaalsetest plastilistest väärtustest.


HEAVENS UNDERGROUND

22.07-31.08.2018

22. juulil kell 17.00 avati Endla Teatrigaleriis Graafika IN Festivali raames Anonymous Boh (Eesti) & Toomas Kuusing Art + Pinkseldaja Ärra (Eesti), Taje Tross alias Taje Devilgirl näitus „Heavens Underground“. Näitus jäi avatuks augusti lõpuni.

Graafika IN on 1998. aastast toimuv iga-aastane näitus-festival, mille näitused on esindatud kõikidel Pärnu näitusepindadel: Linnagalerii, Kunstnike Maja, Port Artur, Pärnu Keskus, Pärnu Muuseum, Endla Teater, Keskraamatukogu, Pärnu Kolledž ja linnaruum. Näha saab rahvusvaheliselt tuntud kunstnike ja kunstirühmituste innovaatilise lähenemisega individuaalseid programme.

Anonymous Boh (Al Paldrok) ja Devil Girl (Taje Tross) tegutsevad aastaid raamidevälisel territooriumil, kus kunstiobjekt on lakanud olemast füüsiline teos. Performance-grupi Non Grata kureerimine tähendab omamoodi koolkonna loomist. Sadades linnades läbiviidud performance’id, kunstituurid Euroopas, Aasias ja Ameerikas on teinud alternatiivimainega nongratakatest sõltumatu loomekollektiivi, kes on mujal tuntumad kui Eestis. Oma kogemusest ei räägita palju, kuigi kunsti ja riikide piire ületav kunstitegevus on tänapäeval kunstniku ihaldusväärseim eneseteostus.

Toomas Kuusingu õpingute rajale jäävad nii Academia Non Grata, Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledž Academia Grata kui Eesti Kunstiakadeemia. Maali ja graafika kõrval on tema loomingus olulisel kohal ka tegevuskunst. Kuusingu peamiseks inspiratsiooniallikaks on inimesed, luues seeläbi (sür)realistlikke ja mütoloogilise sisu ning väljanägemisega situatsioonilisi pilte. Autori käsitletud teemad on siirad ja lihtsad, jäädvustades ühtmoodi nii justkui teolt tabatuna mõjuvaid ärihaisid ja poliitikud kui ka allpool vaesuspiiri elavaid kodutuid. Kunstnik ei jäta puudutamata iseennast, naabreid, tuttavaid, inimesi tänavalt.

Toomas Kuusingu graafika "Liha söömine on mõrv".


Lisainfo
FB event: IN Graafika 2018 / Printmaking IN 2018 Heavens Underground
Pärnus ja Riias algab kunstifestival Heavens Underground / Printmaking In (ERR)


EDGAR VALTERI MAALINÄITUS "PERFORMANCE" 

Sammassaalis 09.05-16.07.2018

Alates 9. maist sai Endla Teatrigaleriis nautida Edgar Valteri maalinäituse „Performance“ siiani kõige suuremat väljapanekut, mis jäi avatuks 16. juunini. Edgar Valter hindas 74 maalist koosnevat „Performance“ sarja, mille teosed on loodud ajaperioodil 1989-1994, kõrgelt ja tundis, et oli jõudnud soovitud tulemuseni. Neis maalides on kõike liiga palju – olles justkui kaugete fantaasiate, mütoloogia, folkloori ja unenäomaailma segu, mis on vürtsitatud edgarvalterliku iroonia ja huumoriga.

„Tõuke nende piltide maalimiseks andsid omal ajal nähtud performance’id,“ selgitas Edgar Valter. „Jälgisin seletamatult kummalise tundega asjaarmastajast näitlejat, kes püüdis sügava allteksti ja paljutähendusliku sümboolikaga kajastada inimese siblimist siin maailma lavalaudadel … Otsustasin ka ise performance’iga katsetada. Aga maalides. See oleks siis nagu hetkeks peatatud etendus. Aga kas ongi tegu vaid etendusega? Eemalt vaadates tunduvad absurdsena paljud tegemised, mis tegija meelest olulised ja mõttekad. Ja mine tea – võib-olla mõnikord ka vastupidi.“

Edgar Valter (1929-2006) oli maalikunstnik, raamatugraafik ja karikaturist. Ta alustas Kunstitoodete Kombinaadi dekooriateljee töölisena ning tegutses alates 1950. aastast iseõppinud vabakunstnikuna. Edgar Valteri esimene karikatuur ilmus 1944. aastal Õhtulehes, pärast mida on tema karikatuure-illustratsioone avaldatud paljudes nii Eesti kui välisriikide ajalehtedes ja ajakirjades. Ta illustreeris ligi 250 raamatut, avaldas kaheksa karikatuurikogu, lõi vabagraafikat ja eksliibriseid ning tegutses järjepidevalt maalikunstnikuna. Raamatugraafikas paistavad silma tema lasteraamatujoonistused.

Edgar Valteri mitmekülgse kunstnikutegevuse vähem tuntud tahuks on olnud tema maalilooming. Kunstniku kodukohas Võrumaal sündisid maalid, mis on inspireeritud vaheldusrikkast maastikutüübist ja sellesse kätketud arhailisest õhustikust. Maalide keskmes on inimene, kes elab tasakaalustatud ja looduslähedases maailmas. Käesoleva sarja maaliliste teoste süžeeline rikkus, millega vanameister on vabalt ja ootamatult ringi käinud, paneb ilmselt paljusid küsima, milline looja ta ikka tegelikult oli. Ühe vastuse sellele küsimusele annab kindlasti ka näitus „Performance“.
Foto Edgar Valteri maalist „Eedeni aia eelpost“.

Esmaspäeval, 21. mail 2018 kell 18.00 toimus Endla Sammassaalis Edgar Valteri näitusest "Performance" inspireeritud performance, milles osalevad rahvusvahelised kunstnikud Steve Vanoni (USA), Nina Yhared (Mehhiko), Panu Ollikainen (Soome), Maija Kivi (Soome), Pösiloe (Soome), Sandra Tereza Ruul (Eesti) ja Jussi Suomalainen (Soome). Sissepääs tasuta.

Rändkunstnikud elustasid Edgar Valteri maalid performance'i kujul (Silvia Sool, ERR)


MARKO TOOMASTI NÄITUS "PEENED JOONED"

Küüni koridorides 15.05-16.07.2018

15. maist kuni 16. juulini oli Küüni koridorides avatud Marko Toomasti näitus „Peened jooned“.

Marko Toomast on Pärnu juurtega fotokunstnik, kes pöördus pärast aastatepikkust resideerimist Rootsis oma kodulinna tagasi. Rootsis töötas ta vabakutselise fotograafina ajakirjale QX ning tegutses skandaalse fotokunstniku Elisabeth Ohlson-Wallini stuudios. Tal on olnud 21 näitust Eestis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Praegu õpib Marko Gamleby fotograafia koolis kujutavat fotograafiat.

„Peened jooned“, mille algmaterjaliks on foto, on pigem eksperimenteerimine tehnoloogiaga kui loo jutustamine või hetke tabamine. Siiski toimivad Marko peened jooned kui kultuurikoodid ja oma lugu on ka nendesse peidetud. Kui varasemalt on Marko näidanud oma tumedamat poolt ning pildikeel on valdavalt must-valge olnud, siis seekord on tegemist värvi kui teemaga. „Värv on rõõm ja laske ennast sellest kaasa haarata!“ ütleb Marko ise oma tööde kohta.


PÄRNU VABAKOOLI JA PÄRNU LASTEAEDADE NÄITUS "NOORED JA ROHELISED"

Teatrigaleriis 10.04-6.05.2018


Alates 10. aprillist kuni 6. maini sai Endla Sammassaalis ja Küüni koridorides nautida Pärnu Vabakooli näitust „Tootemid“ ning Pärnu lasteaialaste näitust "Minu lemmikmänguasi". Näitustel oli esindatud üle saja Pärnu lapse ja noore kunstiteose.

Pärnu Vabakooli iga-aastane „Nõiamäe kunstinäitus“ oli sel aastal alapealkirjaga „Tootemid“, milleks ammutasid lapsed inspiratsiooni eri rahvaste kunstiloomingust. Näitus keskendus valikuvabadusele, selle väärtusele ja elurõõmule. Hea, et meil on vabadus teha oma elu olulisi valikuid – kas olla loodususku või tehnikatuleviku usku; kas elada kivilinnas või metsas, rajada kodu mägedesse või suure vee äärde; luua pigem ise või olla tarbija; püsida kogu elu ühes paigas või elada rändurielu. Näitus on osa kooliaasta põhiteema „Vabadus on kuld” tegevustest. Õpilaste juhendajad on kooli kunsti-, tehnoloogia- ja klassiõpetajad Juta Ild, Liia Severin, Pille Avamets ja Raivo Rohtoja.

Näitusel "Minu lemmikmänguasi" osales 14 Pärnu linna lasteaeda. Alates 2013. aastast korraldab Endla Teatrigaleriis toimuvat näitust Pärnu lasteaiaõpetajate kunstiaineühendus, kuhu on koondunud need õpetajad, kellele on südamelähedane laste läbi kaunite kunstide arendamine.
Pilt näitusest.


NÄITUS "VABADUS"

Sammassaalis 23.02-31.03.2018

Alates reedest, 23. veebruarist sai Endla Teatris uudistada näitust „Vabadus“ , mis oli avatud märtsi lõpuni. Näituse koostaja oli Al Paldrok, kujundaja Taje Tross ning toetaja Pärnumaa Kutluurkapital. Avamine toimus reedel, 23. veebruaril kell 18.00 Endla Sammassaalis ning pidulik riietus (tume ülikond, õhtukleit) oli kohustuslik.

Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell 20.00 Endla Teatri rõdult. Just seetõttu on see ka sobiv paik, kus avada Eesti 100. sünnipäeva puhul suurejooneline näitus "Vabadus".

Näitusele koondatati ajavahemikus 1918-2018 valminud eesti kunstnike teosed, mis kajastavad vabaduse kontseptsiooni eri generatsioonide vaatenurgast. Näitusel oli esindatud Karl Burmani, Leonhard Lapini, Raul Meele, Tõnis Laanemaa, Laurentsiuse, Taje Trossi, Al Paldroki, Peeter Alliku, Toomas Kuusingu jt tööd.


KARIKATUURINÄITUS "JUUBEL – EESTI VABARIIK 100"

Küüni koridorides 6.03-30.03.2018

6.-30. märtsini sai Endla Teatrigalerii Küüni koridorides uudistada karikatuurinäitust „Juubel – Eesti Vabariik 100“. Koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja EV100 korraldustoimkonnaga loodud näitus on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Karikatuurinäitus „Juubel – Eesti Vabariik 100“ pandi kokku 100 parimast samanimelisele konkursile laekunud tööst. Eesti Huumoriliidu korraldatud konkursist võtsid osa nii Eesti, Euroopa riikide kui ka kaugemate maade karikaturistid. Kokku saabus võistlusele 370 tööd.

Parima tulemuse saavutas Mojmir Mihatov (Horvaatia), teise koha Urmas Nemvalts (Eesti) ning kolmandat kohta jäid jagama Sergei Semendyaev (Ukraina), Priit Koppel (Eesti) ja Tarmo Vaarmets (Eesti). Žüriisse kuulusid Eesti Huumoriliidu esimees Andrus Tamm ning endised ja praegused karikaturistid Heinz Valk, Hardi Volmer, Eduard Tüür, Roman Matkiewicz, Gatis Sluka (Läti) ja Arunas Vaitkus (Leedu).


PÄRNU FOTOFESTI NÄITUS "F8/7"

Teatrigaleriis 13.01 - 31.01.2018

Näituse avamine toimus Pärnu FotoFesti raames 25. jaanuaril kell 17.00

Loominguline ühendus F8 koondab Pärnu fotograafe, kelle eesmärgiks on elavdada Pärnu fotokunsti maastikku, koondada häid autoreid ühistegevuseks, ning koos tõsta nii enda liikmete kui ka Pärnu foto üldist kunstilist taset. F8 loomise kuupäevaks saab pidada 12. septembrit 2014. aastal, kui neli pärnakast fotograafi olid tagasiteel Stockholmist, Brasiilia legendaarse fotograafi Sebastiao Salgado näituselt „Fotografiskas“. Nad istusid M/S Romantika kajutis ja arutasid elu ning kunsti üle, pildistasid üksteist akendeta kajut-stuudio napil pinnal, kui tekkis idee, et võiks kuidagi organiseeruda. Naasnuna kodulinna, liitusid grupeeringuga veel mõned mõttekaaslased, ning F8 alustas oma teed.

Kõik seitse ühenduse liiget on eri aastatel olnud auhinnatute hulgas iga-aastasel ülevaatenäitusel „Pärnumaa foto“, tänaseks on avalikkuse ette toodud kuus ühisnäitust. 2015. aastal publitseeriti fotoalbum „Pärnu“. Viimane kujutab endast F8 liikmete sisevaadet oma kodulinnale, kus mitmeidki tuttavlikke objekte nähakse kummastuslikust vaatenurgast. Siit ei leia tavapäraseid värvipilte linna vaatamisväärsustest, ja seega on tõenäoliselt tegu albumiga, mida turistid ilmselt ei ostaks.

Seda, mis üldse ühendab F8 liikmeid, on keeruline üks üheselt välja tuua seda, sest esmapilgul on tegemist väga erinevate autoritega. Aga kuigi nii sõnum kui käekiri on igal fotograafil isesugune, läbib kõigi loomingut mingi sõnulseletamatu „punane joon”, mille tulemusena moodustub omamoodi terviklik ühtsus. Kohalik meedia on seda F8 liikmeid ühendavat tunnust sõnastanud kui „püüdu mõelda raamist välja“.

Ühenduse seitsmes näitus, pealkirjaga „F8/7“ toob vaatajani detsembris Pärnu sõpruslinna Vaasa (Soome) linnaraamatukogu kunstigaleriis Taide tarvis koostatud väljapaneku. Selleks näituseks valmistasid ühenduse liikmed valiku uusi töid, mis näituse terviklikkuse huvides vormistati seekord ühtses lahenduses. Selleks näituseks liitus ühendusega külalisliikmena Pärnu kunstnik Alar Raudoja.

F8 ühendab: Danel Rinaldo, Marko Toomast, Aiki Järviste, Haide Rannakivi, Janno Bergmann, Andres Adamson, Indrek Aija. Varasemad näitused: „F8/1“ Parikaste majas Tallinnas (2015), „F8/2“ Pärnu Kunstnike maja galeriis (2016), „F8/3“ Kuressaare Linnagalerii (2016), „F8/4“ Pärnu Kunstnike maja galerii (2017), „F8/5“ Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (2017), „F8/6“ Vaasa Linnaraamatukogu kunstigaleriis Taide (2017)

PÄRNU FOTOFEST 2018 - Pärnu Linnagalerii on ellu kutsunud uue fotokunsti festivali FotoFest. Selleks andis hoogu ja julgustust igaaastane näitus Pärnumaa Foto, mis on ühendanud Pärnumaal tegutsevaid fotograafe ja fotohuvilisi. Kõik FotoFest näitused avanevad vaatajatele 25. jaanuaril 2018:

  • kell 16.00 Pärnu Linnagaleriis (Raekoda, Uus 4) Pärnumaa foto 2017 „Vaikus“
  • kell 16.45 Endla Teatri Küünis (Keskväljak 1) Pärnu Kunstikooli fotograafiaõpilaste näitus „Uudishimu”, juhendaja: Andres Adamson
  • kell 17.00 Endla Teatri Sammassaalis (Keskväljak 1) „F8/7“
  • kell 17.30 Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3) „B3“
  • kell 18.00 Pärnu Linnagaleriis (Kunstnike maja galerii, Nikolai 27) "Viva la Cuba"


VAIBANÄITUS "ME ARMASTAME EESTIT"

Sammassaalis 02.02- 22.02.2018

Alates veebruarist sai Endla Teatri Sammassaalis uudistada vaibanäitust „Me armastame Eestit“, mis oli avatud 22. veebruarini. Näituse avamine toimus 2. veebruaril kell 17.00.

Kolm vaibakunstnikku Ruth Vassel, Heleri Alexandra Sits-Tamme ja Kaire Rohtla on oma loomingus käsitlenud Eesti temaatikat. Näituselt võib leida nii Valley Vaibavabrikut välismessidel esindanud kollektsioone kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks valminud teoseid.

Näituse temaatika varieerub traditsioonidest kosmilisuseni, unustamata ära ka päevakajalisi sündmuseid. Palju on kasutatud linnu motiivi, sest hingelind on olnud alates soome-ugrilastest meie folklooris mõjukas sümbol. Messidel eksponeeritud minikollektsioonid kätkevad endas hingelisi küsimusi: „Kulgemise killud“ jutustab läbi sümbolite eesti rahva lugu kujutades endast eestlaste Elupuud. Kollektsiooni „Lahkumine“ idee on aga „Uus Algus“, kutsudes vaatajat suunama pilku tulevikku, tegema korrektuure oma sisemaailmas ja mõtisklema selle üle, mida tasub jätta minevikku, et uus algus oleks puhas ja vanast taagast prii.

Osaühing Valley on tootnud käsitaftingvaipu alates 1996. aastast. Tegemist on valdavalt eritellimusel valminud naturaalsest materjalist käsitöövaipadega, mistõttu võib iga vaipa lugeda kordumatuks. Kuna enamus Valley OÜ eksklusiivsest toodangust eksporditakse Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopasse, on Pärnus aset leidva näituse eesmärgiks tutvustada kodumaal valminud käsitööd ka kohalikule rahvale.  

RAPORT. JUSS PIHO

1.12.2017-8.01.2018

Juss Piho (1963) näituses ''Raport'' sai näha kunstniku uut loomingut. Piho uutes teostes võib märgata liikumist mahulisuse ja suurema maalilise vabaduse suunas.

Selginenud õhus loob kunstnik võimaluse mõtliku sügavuse tekkeks. Piho püüdleb lihtsuse poole. Ära on kadunud läbitöödeldud pinnad, taustad. Figuurid on muutunud selgepiirilisteks, jõulisteks, taust on monotoonsem.

Võte, millega Piho endiselt vaataja pildi ette naelutab, seisneb peatatud hetke kujutamises. Tegelased peavad omavahel tumma vestlust, kus narratiivi otsiva vaataja abiliseks saavad pealkirjad, sümbolid ja kehakeel, väikesed vigurid, kompositsiooni pingestavad värvinüansid.

Kõik need detailid koos jutustavad küll visuaalseid lugusid, kuid kes ütles, et need lood peavad igaühe jaoks samad olema? Näituse teemapüstitus lähtubki sellest tekkivast üksildusest. Kõik me oleme oma maailmas ja loomingus teatud mõttes üksinda, mis võib ju tegelikult olla hoopis meeldiv tunne. Selline üksildus võimaldab oma maailmas viibimist ja ise kehtestatud mängureeglite järgi mängimist, mida paljud endale tavaelus tihtipeale lubada ei saa.

Näituse toetajad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital


FOTOGRAAF MATI UNT

23. veebruaril kell 17 avati Endla Sammassaalis fotonäitus „Fotograaf Mati Unt“. Avamisel oli kohal ka näituse üks koostajatest ja Mati Undi fotokogu omanik Kalju Orro.
Mati Undi loominguline panus Eesti kultuurilukku on aukartustäratav. Tema romaane loetakse koolis ja näidendeid ning dramatiseeringuid lavastatakse teatris, lisaks on Undi loomingu põhjal valminud mitu täispikka mängufilmi. Sageli armastatakse öelda, et ta tegutses ja mõtles oma ajast ees. Aktiivse ning uuendusmeelse loovisikuna käis Unt tihedalt läbi erinevate intellektuaalide ning mõttekaaslastega, kellest on tänaseks päevaks kujunenud nii kultuuri- kui ka muude valdkondade võtmetegelased.

Kui sooviksime Undi nime ette kirjutada mõne sõna, siis oleks nendeks ilmselt „kirjanik“ või „lavastaja“. Käesolev näitus on aga eelkõige pühendatud tema seni vähem tähelepanu leidnud kirele: fotograafiale, avades sellega Undi loomingus laiemale üldsusele tundmatu tahu. Tema kaamerasilma ette on jäänud palju huvitavaid tegemisi ja inimesi, kellest valdav osa on Unti meenutades samuti maininud tema erilist huvi fotograafia vastu. Unt pildistas kõike: fotodel on esindatud nii lavastuste proovid ja filmivõtted kui ka näiteks koosviibimised ühiselamutes, väljasõidud maakodudesse jne. Sealjuures võib fotodelt leida nii olulisi kultuurisündmusi kui ka -tegelasi. Võime kindlad olla, et aja möödudes on mõlemad oma olulisust kultuurimaastikul tõestanud.

Näituse „Fotograaf Mati Unt“ teostumiseks vajasid läbivaatamist ja -töötamist tuhanded fotod. Nendest seinale jõudnud veidi enam kui 100 puhul tuleb meeles pidada, et tegemist pole akadeemilist ega kunstilist täiust taotlevate fotode, vaid huvitavat ja veidi nostalgiahõngulist sissevaadet pakkuva kompaktse valikuga, mis võimaldaks vaatajal piiluda kultuuriringkondade värvikasse ellu 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel nii, nagu see paistis läbi Mati Undi kaamerasilma. Selle hõlbustamiseks on fotode juurde koondatud valik asjaosaliste meenutusi, mis illustreeriva abivahendina nende sisu ning situatsiooni mõista aitavad.

Näituse koostasid Mati Undi fotokogu omanik ning Tallinna Linnateatri näitleja Kalju Orro ja fotograaf Siim Vahur, kujundaja Katre Rohumaa, tekstide koostaja-toimetaja Helen Männik.


ARNE MAASIKU „NYC SHOTS"

18.01. - 18.02.2017

Arne Maasiku värske näitus uurib New Yorki: „Tundsin ammu soovi veel töötada omaaegse paleusega, olemata kindel, kas sellest sünnib midagi. Olen üritanud otsida enda jaoks uusi sisukaid väljendusviise, meeleolu ja enda arvates neid ka leidnud. Olen jahtinud film noir´ilikku atmosfääri. New Yorgi puhul köidab mind jätkuvalt linna tihedus. See on mulle isikliku arengu seisukohalt ääretult tähtis töö.“ Teosed tegi autor käesoleva aasta veebruaris, mil ta käis Bostonis, New Yorgis ja Philadelphias projektireisil Louis Kahni ehitisi fotografeerimas. Uued mustvalged fotod toovad väga hästi esile suurlinna eri ajastute kihistusi.

Arne Maasik on eesti tuntuim arhitektuurifotograaf, kes on oma loomes silma paistnud erakordse tundlikkuse ning keskkonna tunnetamisega. Arhitektiks õppinuna tajub suurepäraselt ruumi, kompositsiooni ning kogeb harmooniat ja ilu nii metropolis kui varemetes, nii võsas kui tagahoovis. Kuulsaimad on Maasiku New Yorgi suurlinliku maastiku mustvalged jäädvustused ning Tallinna aerofotode seeriad. Maasikul on olnud arvukalt isikunäitusi nii Eestis kui ka näiteks Saksamaal ja Itaalias. Tema viimaste aastate töödest on kaalukaimad mitme aasta vältel kogutud merevaated ning Saaremaalt pärit kultusarhitekti Louis Kahni igavikuliste hoonete fotoseeria.

Arne Maasik (sündinud 1971) lõpetas 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri erialal magistri kraadiga. Peale kooli töötas arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik. Aastast 2003 spetsialiseerus täielikult fotograafiale. On teinud kaastööd erinevatele arhitektuuriväljaannetele nagu Maja, Architectural Review, AD, A10; pidanud loenguid Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. 2006 pälvis ta oma sugestiivse loominguga kunstivaldkonna kaalukaima – Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Aastal 2007 ilmus Arne Maasiku 500-leheküljeline autoriraamat, 2016 koostöös Heie Treieriga „Kahn. Saarlane“.

Copyright © 2018 SA Endla Teater. Kõik õigused on kaitstud. Privaatsuspoliitika