2022-2021
ANNA KÕUHKNA „KALLIS VARI, KALLIS VALGUS”
2.05.-17.06.2022 Sammassaalis
Reedel, 6. mail 2022 kell 18.00 avatakse Teatrigaleriis Anna Kõuhkna näitus „Kallis vari, kallis valgus“. Näitus jääb avatuks 2. juunini.„Kallis vari, kallis valgus“ on värskete maalide seeria, mis on valminud 2021-2022 aastate vältel.
Nii selles väljapanekus kui Anna Kõuhkna loomingus üleüldiselt on eriline koht loodusel ning Naisel. Viimane kehastab nii autorit ennast või esindab universaalset tegelast. Kunstnik on loonud paralleele „päeviku pidamisega“ oma maalide puhul, kus on võimalik visuaalselt näha teda ennast või tema kujutist tegelemas teemadega, mis on talle olulised. Sümbolid ning tegelane nende keskel loovad ka vaatajale ruumi tõlgendada ennast läbi kujutatud olukordade, näha seal ennast või kedagi teist.
Anna Kõuhkna (sündinud 1994) on maalikunstnik ja fotograaf. Hariduselt on ta hetkel lõpetamas EKA ja TLÜ ühisõppekaval kunstihariduse magistrikraadi ning eelnevalt õppinud BFM-i kunstiosakonnas ning Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (Pallas). „Kallis vari, kallis valgus“ on kunstniku viies maalidel põhinev isikunäitus. Viimastest näitustest saab välja tuua fotonäituse „Voolule truu“ Galerii Positiivis (2021) ning maalide seeria „Uus ring“ Solaris galeriis (2020). Anna Kõuhkna on alates 2019 aastast Maalikunstnike Liidu liige.
Seeria põhiolemuseks võib pidada huvi maailma üldise duaalsuse osas, mis on vältimatu, kuid harmooniline tervik elus olemise kogemusest. Lisaks valgusele ja varjule on päev ja öö, ülal ja all, lõppkokkuvõttes yin ja yang - võimatu, et oleks vaid üks või teine. Seda kahetisust uurib kunstnik nii iseendas kui kollektiivsel tasandil. Paratamatu arusaam, et kõikides inimestes leidub tarkust ja rumalust, toredust ja hullumeelsust, ilu ja koledust ongi autori praeguseks keskpunktiks ning mõtestamisel läbi maalitud visuaalide. Kunstnik proovib mõista, kui suur osa meist endist ja teistest võib olla vaatajale nähtamatu ning uurib võimet või julgust teadvustada erinevaid külgi iseendas ja maailmas. Otsest järeldust või kindlat lahendust pole autor teemale pakkunud, kuid maalides võib olla peidetud vastuseid, mis hoiavad valguse poole. Kui valgus paistab varjule, siis vari lakkab olemast, mida võib kutsuda teadvustamise jõuks. Ühtlasi järgneb sellele mõtisklus, et vari ei pruugigi olla oma olemuselt miski, mis on negatiivne, vaid lihtsalt see, mida me ei näe või ei näe selgelt. Isegi kui varjus olev ongi inetu, siis tõde teeb vabaks, on südamele kerge.
AIKI JÄRVISTE „LÄBI KIHTIDE“
5.04.-27.05.2022 Küüni galeriis
Alates 5. aprillist 5. maini oli avatud Endla Küüni galeriis Aiki Järviste näitus „Läbi kihtide“.Kui maailm on segane ja vastakaid vaatenurki ja arvamusi on palju, siis on hea seisatada ja lasta kõigel olla. Natuke eemalduda ja samas suhtuda ümbritsevasse rahulikult ning lihtsalt märgata. Ei ole olemas täielikku tõde ega valet. Iga asja jaoks maailmas ei saa olla reegleid. Me näeme ja tajume erinevalt. Sest meie kogemused ja asukohad siin maailmas on vaadeldava suhtes erinevad.
Kõik võib tunduda segunevat, ei ole otsa ega äärt, põhjused ja tagajärjed vahetavad justkui kohti, kihtide ja peegelduste paljusus pöörab maailma segaseks ning läbipaistmatuks. Vaikselt vaadeldes märkame uusi mustreid, valguse ja varju mängu. Ühe pildi sulandumist teisega. Täiesti uut maailma. On vaja ainult väikest nihet ruumis ja ajas ning juba tekivad uued rütmid, harmooniad ja tasakaalud. Tekib täiesti uus pilt. Nii kaameraga kui ka ilma.
Hoolimata pidevast muutumisest on alati võimalik leida ilu ja tasakaalu, midagi mis on oma. Ja nii peabki olema. Ma vähemalt loodan.
Mul on hea meel, kui ka teie leiate oma - selle meeldiva ja helge versiooni.“
PÄRNU VABAKOOLI 19. NÕIAMÄE-NÄITUS
Teatrikohvikus
JOHANNA MUDIST „LUGUSID OLEMISEST III”
6.04.-30.04.2022 Sammassaalis
Alates 6. aprillist avati Endla Teatrigaleriis Johanna Mudisti näitus „Lugusid olemisest“. Näitus oli avatud 30. aprillini.Olemine on ühest küljest kõige üleüldisem mõiste, kuid samas kõige fundamentaalsem ja tähtsam, määratledes sisuliselt kõike ja mitte midagi. Näitus „Lugusid olemisest“ räägib olemisest ehk kohal olemisest- nii füüsiliselt kui vaimselt. Kohalolek on sümbioos antud aja, koha ja keha vahel, mis lõuendil väljendub värvis ja vormis. Minu maalid ei kujuta aktiivseid tegevusi või sündmusi, neil on lihtsalt vaikselt olijaid, kes lasevad end ümbritseval vaikusel ning aja ja ruumi kogemusel sakraalselt endast läbi voolata.“
Näitusel „Lugusid olemisest“ kutsuvad maalid üles enda kohalolu ruumis märkama ja vaatajat iseenda kohalolu selles hetkes kaotama, et rännata kaasa nende maalidega mõnda teise aega ja kohta.
PÄRNU KUNSTIDE KOOLI ÕPILASTE FOTONÄITUS „KOSTÜÜMIDRAAMA”
25.02.-31.03.2022 Küüni galeriis
PÄRNU FOTOFEST 2022
BÁLINT PÖRNECZI NÄITUS „FIGURÁK“ [„FIGUURID“]
25.02.-24.03.2022 Sammassaalis
Pärnu Fotofest 2022 raames avatakse 25. veebruaril algusega kell 16.30 Endla Teatrigaleriis Bálint Pörneczi näitus „Figurák“ [„Figuurid“]. Näitus jääb avatuks 24. märtsini.Bálint Pörneczi töötas aastaid Ungari päevalehe Magyar Nemzet fotograafi ja fototoimetajana, seejärel aga viis aastat uudisteagentuurile AFP. Sestap pole imestada, kuidas ta ajapikku pressifotograafiast tülgastus. Fotoseeria „Figuurid“ sünni kohta räägib ta järgmist: „Mind valdas läbipõlemistunne ja tundsin, kuidas ma Budapestis end enam teostada ei suuda. Pildistasin iga päev üht ja sama, teadmises, et mu pildid jõuavad homme koos eilse ajalehega prügikasti. Seepärast võtsin vastu otsuse alustada uut elu Prantsusmaal. Alguses olin lehekandja, seejärel hakkasin tööle ühe kohaliku ajalehe juures. Selle kõrvalt hakkasin aga üha rohkem mobiiltelefoniga pildistama, mis aitas uuesti sisendada fotodes peituvat elurõõmu, mida olin tundnud siis, kui kunagi pildistamisega alustasin.” Bálinti mustvalged portreed jäid silma Instagramile, mis tõstis need esile ühes blogipostituses. Bálint Pörneczi elab 2011. aastast alates Prantsusmaal. Nüüd ka Tallinnas esitletavat fotoseeriat alustas ta 2013. aastal. Igapäevaste käikude ajal on kunstnik hakanud pildistama oma telefoniga inimestest tänaval portreesid, peamiselt sellistest, kes teostavad end oma töö kaudu. Kõik pildid on rangelt mustvalged ja kui välja arvata lähim perering, esinevad kõik figuurid tema töödes vaid korra. Inspiratsiooni on ta enda sõnutsi nendeks ammutanud August Sanderi, Anton Corbijni ja Richard Adeont'i loomingust.
Bálint kõneleb oma fotode valmimise kohta järgmist: „Üllatus, üllatus, aga kümnest seitse on nõus, et neid jäädvustan. Kui mulle jääb punase tule taga, poes või kasvõi metroos silma mõni huvitav isik või meenub mulle kellapatarei vahetamisel, et mul on kollektsioonist veel puudu kellassepp, pöördun lihtsalt tema poole ja teen selgeks, kes ma olen ja mida tahan. Loomulikult võtan ma välja ka oma telefoni ning näitan varem tehtud pilte. Enamik inimestel on selleks paar minutit aega. Kui mu pilte aga vaadata, jääb silma, et naiste figuure on vähem. Imelikul kombel on mul künnis naiste poole pöörduda. Tunnen, et kui oleksin naine, oleksin ka mina üllatunud kui üks minusugune tüüp sellise ettepanekuga minu poole pöörduks.”
Bálint Pörneczi on sündinud 1978. a Budapestis. Hetkel elab ta Prantsusmaal Rodezes. Fotograafiahuvi on ta pärinud oma isalt, Alžeerias veedetud lapsepõlve ajast, mis viis edasi fotoreporteri karjäärini.
2006. aastal töötas ta Ungaris uudisteagentuurile France Presse, 2007.-2011. aastani oli ta ühe Ungari juhtiva päevalehe Magyar Nemzet laupäevalehe fotograaf, fototoimetaja ja kunstiline juht. 2011. aastast alates töötab ta Ungaris ja Austrias vabakutselise fotograafina Bloomberg News'i all. 2012. aastast elab ta Prantsusmaal ja teenib elatist vabakutselise fotograafina.
2015. aastal võitis ta oma fotoseeriaga „Figuurid” Pariisi fotonäituse auhinna „Photo press zoom” („Salon de la Photo 2015”).
ÜLLAR VARIK „SISSEVAADE TUNDMATUSSE“
20.01.2021-22.02.2022 Sammassaalis
• Andres Sütevaka „Väike ja vihane“ (2011)
• Herman Talvik „Ma põlen“ (2016)
Kandinsky on iseloomustanud kunsti olemust kui vaimse vormi „viljastavat kiirt“ ning kes tunnustas kunsti kaht poolust: Suure abstraktse kõrval ka Suurt reaalset, mille vahel paikneb kunstniku vabadus ja tema sisemine vajadus. Üllar Varik nendib, et tema vorm kasvabki sisemisest vajaduses.
NÄITUSED
1990, 1991, 1992, 1993, 1994 Põlva Maarja galerii näitused „Järv“
1992 Kevadnäitus Tallinna kunstihoone
1992 Soomes, Kannuse kultuurimajas Põlva kunstiklubi näitus
1994 Põlva Maarja Galerii, isikunäitus
2017 Pärnu linnagalerii “3 ainsus“
2018 Pärnu linnagaleriis „Alice imedemaal“
2019 Kohvik JOP Tartus, isikunäitus „ Väikesed pildid“
2019 Pärnu Uue Kunsti Muuseum „Mees, Naine, Vabadus“
2020 Rakvere Teatrigaleriis, isikunäitus „ Otsingud“
2020 Moodsa Valguse Tartu salongis isikunäitus“ Põgenemine värvidesse“
2021 Kehra rahvamajas isikunäitus „ Sissevaade tundmatusse“
2018, 2019, 2020, 2021 Aasta ülevaatenäitused, Tartu
2019, 2020 Mees ja Lill, Tartu
2018, 2019, 2020, 2021 Tartu kultuuriklubi „Promenaad“ aastalõpunäitused
2022 Puka kultuurimajas isikunäitus „Sissevaade tundmatusse“
TUNNUSTUSED
1992 Põlva „Järve“ näituse peapreemia
TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA ÜLIÕPILASTE TÖÖDE NÄITUS
21.12.2021-31.01.2022 Küüni galeriis
Loovtehnilisi teatrierialasid õpetatakse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias alates aastast 1991 ja seda aastat võibki lugeda kõrgharidustasemel teatritehniliste erialade õpetamise alguseks. Täna on õppekava nimi Etenduskunstid ning see on ühisnimetaja tantsu, teatri, lavastaja- ja koreograafi ning nelja “lavataguse” suuna - dekoraator-butafoori, tehnilise produtsendi, valguskujundaja ja videokujundaja eriala üliõpilastele. Meie vilistlaste tegevusväli katab kogu kaasaegse etenduskunstide maastiku suurematest etendusasutustest kuni väikseimate teatritruppideni (teatristatistika juurde).
Näitusel väljapandud tööd on valmistatud erinevate praktiliste ainete käigus dekoraator-butafoori ja tehnilise produtsendi eriala üliõpilaste poolt, juhendajateks eesti teatrite pikaaegse töökogemusega dekoraatorid-butafoorid, kes on ühtlasi ka sama õppekava vilistlased.
Vanemuise teatri kunstnik-butafoori Terje Kiho juhendamisel on sündinud kuradi- ja fantaasiamaskid. Maskide tegemisel õpivad üliõpilased tundma papjeemašee tehnikat, kus kipsvormi kihiti paberi, tekstiili ja liimiga katmisel valmivad esemed, mis on kerged ja kukkudes ei purune.
Nukukursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele nuku valmistamise tehnilist poolt.
Nukkude pead on vormitud papjeemašee tehnikas, kehade meisterdamisel on kasutatud erinevaid materjale - tekstiili, traati jne.
Nukukursust juhendas Noorsooteatri nukumeister Annika Aedma.
Imitatsioonikompositsioonide loomisel oli ülesandeks kombineerida vähemalt nelja erinevat materjali. Kõikides töödes on proovitud puidu aaderdamist ja marmori imiteerimist, kuna neid tehnikaid kasutatakse teatridekoratsioonide valmistamisel kõige enam. Lisaks kuuluvad kompositsioonidesse tööde autorite valikul roostes metall, rehvimuster, seene kübaraalune, põlenud kangas, kalasoomused, pahteldatud pind, kivisein, pilvine taevas, tellissein, maonahk, pragunenud isomalt, kortsus tekstiil, silma vikerkest.
Imitatsioonikursuse juhendaja oli Ugala teatri kunstnik-dekoraator Eve Komissarov.
Tööde autorid on dekoraator-butafoori eriala üliõpilased Emilie Kirsi, Triin Närep, Susanna Liisa Mildeberg, Ksenia Yakovleva, Annika Mänd, Berta Kelder, Birgit Potter, Carol Põldsaar, Lysette Tint, Rebecca Villem ning tehnilise produtsendi eriala üliõpilased Loreta Janson, Mauri Liiv, Karoliina Kangur, Anna-Maria Pink.
Näituse ettevalmistamisel oli abiks TÜ VKA lavastusala spetsialist Eero Ehala, näituse kujundas ja pani üles Piret Bergmann (Pusa).
„SINILINNU PÜÜDJAD“
22.10.2021-30.01.2022 Sammassaalis
Reedel, 22. oktoobril 2021 avati kaheosaline näitus „Sinilinnu püüdjad. Teatriloost ja teatritegijaist Pärnus 19. – 21. sajandil.“ kell 16.00 Pärnu Muuseumis ja kell 17.00 Endla Sammassaalis.Näitus on inspireeritud Endla seltsi hoone avamisest 22.-23. oktoobril 1911. aastal. Paljuski seni kasutamata materjalidel põhinev väljapanek käsitleb Pärnu teatrilugu laiemalt, hõlmates asjaarmastajate püüdlusi, kutselise teatri tekkimist ning Pärnu Töölisteatri tegevust. Tähelepanuta ei jää ka Pärnu ning kogu Eesti ajaloos märgiliseks saanud ehitis ise, selle projekteerimine-ehitamine ning traagiline saatus.
Välja on pandud ajastudokumendid ja fotod, teatritegijaile kuulunud või neile pühendatud esemeid Pärnu Muuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Rahvusarhiivi, Eesti Kultuuriloolise arhiivi ning Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi kogudest. Näitus on jagatud kahe maja vahel:
VALDUR MAIBACH „MEES, MERI JA ...“
4.12.2021-14.01.2022 Sammassaalis
HAIDE RANNAKIVI FOTONÄITUS „ISOLATSIOON“
Küüni galeriis
Alates 22. novembrist kuni 20. detsembrini oli Endla Teatri Küüni galeriis avatud Haide Rannakivi fotonäitus „Isolatsioon“.Väljapanek on osa tänavu juunis toimunud kolme balti sõpruslinna kunstnike traditsioonilisest näitusest B3, mis toimus Jelgavas pealkirjaga „Pandeemia“. Näitusel on eksponeeritud fotod, mis tehtud tänavu kevadel eneseisolatsiooni tingimustes ja perioodil, kui kontaktid inimeste vahel olid piiratud ja põhitööd ei olnud. Fotokunstnikud jäädvustasid seda aega elutute objektide ja oma nägemuste läbi.
MARKO TOOMAST „BETULA PENDULA“
4.11.2021-24.11.2021 Sammassaalis
Foto vastu tärkas Marko Toomastil huvi juba lapsena. 12 aastaselt sattus ta Aado Viigi fotoringi ning oli selge, et foto lummas teda. “Fotol tundus olevat mingi „aura”. Selles oli peidus salapära. Pimikus veedetud aeg oli täis maagiat, mis on salvestunud kehamällu ja pole tänaseni kadunud,” kirjeldab kunstnik oma esimesi kokkupuuteid fotoga. Kui paljud jõuavad oma kutsumuseni mööda keerulisi teid ja eksimusi, siis Toomasti jaoks tuli äratundmine kohe. Fotograafiat peab Toomast oma peamiseks väljendusvaheldiks. Silmaks, meeleks ja südameks – need on põhilised filtrid, millest kõik visuaalselt tajutav läbi voolab.
Kui Marko Toomasti varasemad tööd on olnud abstraktsed ja tonaalsuselt pigem tumedad, siis „Betula Pendula“ seeria on helge ja hele, mis loob positiivse meeleolu, mida me kõik praegu vajame. See on loomingulise protsessi tulemus, milleni ma viimastel aastatel olen jõudnud on Toomast öelnud. Ekslemine tumedas metsas hakkab lõpule jõudma - „Valgust, rohkem valgust!“
Aga miks just kask?
Me kõik teame, mis maitse on kasemahlal ja mis tunne on vihelda kasevihaga saunas. Aga see, et kask on huvitav just oma graafilisuse poolest, on meil jäänud märkamata. Kaske saab kujutada väga graafiliselt ja see on iseloomulik Toomasti tööde puhul. Teine aspekt on kase sümboolne ja mütoloogiline tähendus. Kask on puhtuse ja valguse sümbol ja sobib igati väljendama kunstniku ekspressiivset sõnumit.
KLAUDIA TAEV 115
Küüni galeriis
Tänavu möödub 115 aastat Pärnu fenomenaalse lauluõpetaja ja hääleseadja Klaudia Taevi sünnist.1906. aastal Saaremaal Klaudia Maripuu nime all sündinud neiu lauluõpingud said alguse Tallinna konservatooriumis Aino Tamme, Aleksander Arderi ja teiste käe all. Loodetud tulevikutee solistina katkes aga haiguse tagajärjel kaotatud lauluhääle tõttu. Ehkki Klaudia ise ei laulnud enam kunagi, sai tema missiooniks avastada, arendada ja tunnustada noori lauljaid nii hääleseadja kui lauluõpetajana.
Taev ise olevat öelnud, et iga inimest on võimalik laulma panna, tuleb vaid leida üles tema hääl. Ja kaasaegsed ongi meenutanud eelkõige tema hasartsust selle eesmärgi nimel... et tema kirg ei olnudki niivõrd mitte muusika ja laulmine, kuivõrd just HÄÄL.
Peale teist ilmasõda asus Klaudia Taev Pärnusse, lauluõpetajaks siinsesse vastasutatud muusikakooli ning hääleseadjaks sõjajärgses, tollal veel operette lavale toonud Endla teatris. Ligi poolsajandiks sai temast sadade Pärnu noorte lauluõpetaja, seda nii eratundide andjana kui ansamblite ja kooride juhendaja ning hääleseadjana linna kultuuriasutuste juures.
Klaudia Taev suri Pärnus 7. juunil 1985. aastal, kuid õpetaja fenomenaalsus avaldab mõju veel aastakümneid hiljemgi - aastal 1996, lauluõpetaja 90. sünniaastapäeval toimus Pärnus esmakordselt Klaudia Taevi nimeline vokalistide konkurss, millest tänaseks on kujunenud rahvusvaheline ja maailmatasemel noorte ooperilauljate konkurss.
„ÕPETLIKUD MUUSAD“
30.09-30.10 Sammassaalis
Endla Teatri Sammassaalis avati 30.
septembril kell 16.00 Pärnu Kunstide Kooli õpetajate näitus „Õpetlikud muusad“.
Näitus oli avatud 30. oktoobrini.
Kuivõrd mõtlevad õpilased, lapsevanemad või isegi kolleegid, et neile teada ja
armas õpetajale pole nende pedagoogiamet sugugi ainuke roll, vaid lisaks
sellele on kunstiõpetaja ka kunstnik? Kuivõrd me oleme kursis kunstiõpetajate
loominguga?
Astudes kunstiõpetaja kui kunstniku hingemaailma, võime enda jaoks avastada
täiesti teise inimese ja täiesti uue inspiratsiooniallika.
Pärnu Kunstide Kooli õpetajate kunstinäitus „Õpetlikud muusad“
eksponeerib õpetajate töid, kes on lastele õpetajad, juhendajad, kaasteelised
kunstis aga ennekõike mentorid ja muusad; kes saavad inspireerida oma õpilasi
läbi väga isikliku loomingu.
IN GRAAFIKA 2021- VELLO VINN „KAKSIPIDINE“
Sammassaalis
Laupäeval, 24. juulil kell 18.30 avati Endla Sammassaalis In Graafika 2021 festivali raames
Vello Vinna näitus „Kaksipidine“. Näitus on avatud septembri lõpuni.
Vello Vinna uuem looming Endla teatris - ikka ühiskonnakriitika läbi mõnusa huumoriprisma, kus aktuaalsed ja igavikulised teemad leiavad esiletõstmist läbi nutika pildi- ja sõnamängu.
Peenekoeliste ja detailiküllaste ofortide poolest rahvusvaheliselt tunnustatud Vello Vinna nime teab iga kunstiteadlikum inimene. Peale tegusat 2020. aastat, kus toimus suur ülevaatenäitus Kumus, tema meistriteoste popilik uustõlgendus Kiwaga Tartu Kunstimaja näitusel ning valmis massiivne linnaruumiprojekt kortermaja otsaseinale – on tema käekiri tuntud ka laiemale publikule.
Vinna näituse „Kaksipidine“ väljapanek koosneb ligi 60. teosest ning näitus keskendub eelkõige tema uuemal loomingul, millest enamus on valminud 2000ndatel. Vello Vinn tegi 1994 aastal oma loomingus olulise pöörde, kus liikus detailirohketest ofortidest edasi kuivnõela tehnika juurde. Tööde valmimisel muutusid oluliseks erinevatest detailidest koostatud, trükkimisel sügavat reljeefi andev tehnika koos intensiivse värvilahendusega.
Varasemate töödele omasest tohutust sümbolikeelest on alles jäänud puhastatud elemendid, küllusest ning täidetud ruumist õhuline ja selge sõnum. Näitusel on eksponeeritud mitmeid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafikateosed, mis kodumaisele publikule vähem teada, nende seas 2001 aastal Uzice 5. Rahvusvahelisel graafikabiennaalil Kuldnõela auhinna pälvinud „Käsijalgne“ ja 2003 aastal Kuldnõela pälvinud „Kiviaeg“.
Enamus uusloomingust on loodud seeriana ning toimivad tugevas dialoogis ja kindlas järgnevuses visuaalse tervikuna, mis loob teosele tugeva jutustuse. Vinna kujutised on sageli mitmetasandilised, kus üks kujutis võib omakorda osutuda suurema kujutise osaks ning sõna ja pilt on omavahel seotud ja kasvavad teineteisest välja.
Kunstniku kujundikeel on aastatega muutunud dekoratiivsemaks ja värvilisemaks, kuid autorile omane keelemänguliste uperpallide ning sürrealistlike assotsiatsioonide mõttetihe maailm on jäänud samaks. Jätkuvalt on kunstniku omailma loomise allikaks keskkond, tehnika, tsivilisatsioon ja inimkonna globaalsed arengud.
Vello Vinn (sündis 1939) on lõpetanud 1968. aastal klaasikunstnikuna Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi, kuid on tuntud graafiku ja illustraatorina. Tema lemmiktehnikateks kujunesid ofort ja kuivnõel. Oma esimese preemia sai ta juba 1971. aastal Ljubljana graafikabiennaalil ning seni viimase suurema tunnustuse Kristjan Raua preemia näol 2015. aastal ja 2020 aasta KULKA kujutava ja rakenduskunsti Elutööpreemia.
IN GRAAFIKA 2021-
JURI JAKOVENKO RETROSPEKTIIV
Küüni galeriis ja Endla Teatrikohvikus
Laupäeval, 24. juulil kell 18.30 avati Endla Teatrikohvikus ja Küüni galeriis In Graafika 2021 festivali raames Valgevene graafikameistri Juri Jakovenko retrospektiiv. Näitus on avatud septembri lõpuni.Juri Jakovenko retrospektiivnäitusel saab imetleda peenejoonelisi ja ülimalt meisterlike sürrealistlikke natüürmorte. Natüürmort on kunstniku teadlikult loodud sümbolite süsteem, mis on ülesehitatud objektidest ja taimedest. Paljudel juhtudel on teosed seotud materjali, peamiselt inimkeha nõrkusega.
Juri Jakovenko on sündinud 1965 a. Smolianinovi külas Valgevenes. Ta on lõpetanud Valgevene Kunstiakadeemia (1986) ning on Valgevene Kunstnike Liidu liige. Talle on omistatud Grodno linna aukodaniku tiitel 2010, 2014 valiti ta Vene Kunstiakadeemia auliikmeks. Juri Jakovenko isikunäitused on toimunud üle kogu maailma, lisaks on ta osalenud rohkearvulistel grupinäitustel.
Tema teoseid võib leida nii Suurbritannia kuninganna Elizabeth II kui Paavst Benedictus XVI kollektsioonidest, lisaks veel Rootsi kuninglikust kollektsioonis ning arvukates Valgevene ja üle maailma asuvates muuseumikogudes.
REIN TÄÄKER „N I I S I I S K R I I S I S“
Sammassaalis
Autori sissejuhatav kommentaar - pikk jutt lühidalt:Väike tahtmine loominguliselt põleda on mul kogu aeg olnud. Tavaelu on aga kunstiga tegelemise pidevalt tagaplaanile lükanud. Nüüd kui meie kõigi elus on esikoha hõivanud koroonakriis, majanduskriis, poliitiline kriis, ökoloogiline kriis, jne jne - tekkis tunne, et olukord on kui mitte must siis tumehall. Tahaks värvid tagasi tuua. Palun vaadake - kas õnnestus : )
KKK: kuidas selliseid pilte teed? Annan retsepti:
* korista sahtlid, garaaž, kütteruum. Kõikvõimalik mõttetu pudipadi ja soga mis leiad, pane kastidesse ja saa aru, et kahju on kõike seda ära visata. Lase sellel sodil aastaid seista.
* osta ehitusmaterjalide poest põrandaliistud -lauad ja tambi kolmnurksed raamid kokku. Nelinurkne on liiga lihtne.
* mäkerda pildi põhjad liimiga. Vala kastides olev pudru raamidesse. Ei ole hullu kui midagi üle ääre läheb.
* lase kuivada ning põhimõtteliselt ongi valmis. Kuivamise ajal mediteeri ja saa aru, et tegemist on teraapiaga.
* pildi pealkirjad saad AK`st ja ajalehtedest. Kui julged, pane taiestele oma allkiri.
* kui adrenaliini piisavalt ei tekkinud - tee näitus ja kutsu inimesed vaatama.
* selle viimase punkti võid asendada ka langevarjuhüppega.
KKK: miks kolmnurk? Vastan:
1) Eestis on tohutult andekaid kunstnikke - joonistajaid, maalijaid, skulptoreid. Mina nende hulka kahjuks ei kuulu ning sellistega võistelda ei suuda. Aga on võimalik neist erineda. Sportlikus mõttes leiutaks nagu uue ala, kus natukene aega saab esikohal olla : ) Siit siis kolmnurkne formaat. Võrdlus veel muusikaga - kuniks professionaalid duši all laulmist ei ole ära keelanud - võib ju ümiseda ...
2) nr 3 või kolmnurk on ülivõimas sümbol - püha kolmainsus, kolm tarka, püramiidi külg, 3 on kohtu seadus, jne jne. Kui kolme sõnaga öelda: võimas positiivne energia. Kes oskab, võtab lahkudes kaasa : )
KKK: kas mõned tööd tulevad nagu tuttavad ette? Vastan:
Tulevad jah. Panin 10 vana pilti ka üles. Et kvaliteedi ja kvantiteedi suhe oleks paigas. Ning müntidest kokku laotud pildid on meeldetuletuseks, et 2021 möödub Eesti krooni käibelt kadumisest 10 aasat.
Head vaatamist!
HORTUS DEI / BOTAANILISED PORTREED
Küüni galeriis
Jumala aias ajab juuri mitmesuguseid asukaid. Mõned on visuaalselt mõjuvad, teised tagasihoidlikud aga sageli muude mõjude ja toimetega. Need tavalised Eestimaa taimed, kümblemas päikese elustavas valguses on osa meie looduse terviksüsteemist. Kõigil on oma koht tervikus. Portreteeritud taimi ei ole pildistamise tarvis nopitud ega muul viisil vigastatud. Kõik need taimed on pildistatud nende elukohas.ANONYMOUS BOH / DEVIL GIRL „AILEN NATION“
Endla Teatrikohvikus
Alates 21. jaanuarist oli Endla Teatrikohvikus avatud Pärnu FotoFest 2021 raames näitus Anonymous Boh / Devil Girl „AILEN NATION“.
PÄRNU FOTOFEST 2021
F8/10 FOTONÄITUS „NIHKES“
Neljapäeval, 21. jaanuaril kell 16.30 avati Endla Teatrigaleriis Pärnu Fotofest 2021 raames F8/10 fotonäitus „NIHKES“.Kuna praegune pandeemiaaeg on osutunud proovikiviks mitte ainult fotograafiat harrastavate kunstnike jaoks, vaid ka paljudele teistele loomingulistele inimestele, on ikkagi loomuomane, et otsitakse uusi mooduseid, kuidas ennast väljendada ja suhelda. Foto kui eneseväljendus- ja suhtlusvahend on selleks suurepärane näide.
Mida me mõistame võõrandumise all? Mis meist kaugeneb ja mis meile võõraks jääb? See ongi, mille üle F8 liikmed on asunud mõtisklema. Kindlaid vastuseid ei anta, pigem kutsutakse kaasa mõtlema kuidas olukorraga millesse oleme sattunud toime tulla. See on hea aeg enesesse vaatamiseks ja järelduste tegemiseks. Kas me oleme kaasinimestele võõraks jäänud ja kuidas on iseendale võõraks olemisega? Võõrandumise üks aluseid on valikuline nägemine, valikuline soov näha. Me kas keskendume ainult teatud detailidele nagu Aiki Järviste. Haide Rannakivi kustutab ära, mida me ei soovi näha ning lisab Leonora Palu luuleread. Marko Toomast tegeleb seerias „Tuleviku linn“ omakorda teemaga loodusest võõrandumisega ning esitab küsimuse, millises keskkonnas meil tulevikus soov on elada? Andrese Adamsoni esteetilistes taimefotodes ülistatakse valgust kui midagi subliimset. Alari Raudoja seeria kergitab küsimusi, mis keerlevad eksistentsiaalsete teemade ümber – indiviid ja tema vabadus, keha ja hing. Janno Bergmann on läinud pilgu ja ruumi rekonstrueerimiseni välja.. Danel Rinaldo on tuntud oma sotsiaalse dokumentalistika poolest. „Ecce Homo“ – „Näe Inimest“ on tema tööde puhul keskne teema ning näitab, et mustvalge analoogfotograafia pole veel laboririiulile tolmama jäänud.
MUTATSIOONID
Endla Küünigaleriis 21.01-20.02.2021
Küünigaleriis oli alates 21. jaanuarist kuni 20. veebruarini võimalik vaadata Pärnu Fotofest 2021 raames Pärnu Kunstidekooli õpilaste näitust „MUTATSIOONID“. Juhendaja Andres Adamson.ANONYMOUS BOH / DEVIL GIRL „AILEN NATION“
21.01.-20.02.2021 Endla Teatrikohvikus
Alates 21. jaanuarist sai Endla Teatrikohvikus vaadata Pärnu FotoFest 2021 raames näitust Anonymous Boh / Devil Girl „AILEN NATION“, mis oli avatud 20. veebruarini.LEONHARD LAPIN „PARTII“
Sammassaalis 9.12-17.01.2021
Alates 9. detsembrist 17. jaanuarini oli Endla Sammassaalis avatud Leonhard Lapini näitus „Partii“.Leonhard Lapin on oma loomingus ja elus surmaga malet mänginud juba pikemat aega. Sarjaga „Partii“ algasid tema matšid 2006. aastal ja seeriat on eksponeeritud mitmel pool välismaal.
Teoste algstruktuuriks on malelaud nii ready-made’i kui ka motiivina suures formaadis. Ometi ei ole need maalid, mis mõnikord arenevad installatsioonideks, pelgalt seotud Eestile sümboolse spordialaga, vaid ka male ajaloolise algupära ja tähendusliku pärandiga. Male arvatakse pärinevat Indiast, muistsest Gupta impeeriumist, kust see levis edasi Pärsiasse ja Araabiasse ning sealtkaudu Euroopasse. Alkeemikud arvasid, et male peegeldab sümboolselt tegelikku elu ja sellega oli seotud palju müstilisi uskumisi. Alles hiljem kujunes malest ajaviide ja spordiala.
Males huvitab Lapinit lisaks mängulisusele ka selles domineeriv väljaline mõtlemine, intuitiivne toiming ja seega vaimsed kvaliteedid ning isiksuse vabadus etteantud reeglistikus ja struktuuris. Male on elu ja elu on male. Kõik on oodatud mängima oma partiid.
Alates 21. jaanuarist saab Endla Teatrikohvikus vaadata Pärnu FotoFest 2021 raames Anonymous Boh / Devil Girl „AILEN NATION“. Näitus on avatud 20. veebruarini.