Näitused

AVATUD VÄRAV

19.10.-16.11.2019 Sammassaalis

Laupäeval, 19. oktoobril kell 18.00 avati Endla Teatrigaleriis Herald Eelma isiknäitus „Avatud värav“.

Käesoleval aastal oma 85. sünnipäeva pidanud kunstnik eksponeerib näitusel valikut ca kuuekümne aasta jooksul loodud töödest. Linoollõiked ja litograafiad on valminud aastail 1960–1990, lisaks saab näha viimase aastakümne sees tehtud värvilisi joonistusi.

Herald Eelma: „Pildid olid ammu raami all, kuid puudus näituse nimi. Siis aga oli neid järsku kaks.
Esimene, „Avatud värav“, kasvas välja 1978. aastal tehtud litost „Värav“. Meie pere küün oli nelja suure väravaga, sai hobusekoormaga sisse sõita otse heinakuhja kõrvale. Ka rehepeksumasin mahtus küüni. Rehepeksutalgud olid rahvarohked, siis oli siginat-saginat, elu kees. Küüni suured väravad olid pärani avatud koostegutsemistele, headele mõtetele, elule ja valgusele.

Teisele võimalikule näituse nimele, „Aja veski“, aitas kaasa litograafia „Veski“. Olin kunagi joonistanud üht viltu vajunud, oma elu lõpul olevat rannatuulikut. Tundus, et tema jõuülekande puust hammasrataste vahelt pudenes lausa aja tolmu. Külamehe poolt välja raiutud tuuleveskil oli oma tähendus. Kunagised käsikivid olid juba mattunud ajatolmu. Nüüdseks on puutuulikud muutnud end kõrgeteks võimsateks elektriveskiteks. Aga ajaveskid needki.

Minu elutee on päris tihti kulgenud läbi Pärnu. Kunstiinstituudi ajal toimus mu esimene suvine joonistuspraktika Pärnus, linn sai risti-põiki läbi kolatud. Siis oli alles veel sõjaaegseid varemeid. Müstilised olid Endla Teatri müürid. Kusagil varemete vahel oli kuulus Punane torn, keskajast pärit kaitsetorn, mille keldris olevat olnud vangla. Jäid meelde Port Arturi punased varemed. Sadamas levis laevadelt mõnusat posla-maslas praetud kala lõhna. Joonistajad tegutsesidki pigem jõe ääres, huvi pakkusid paadid, püünised ja romantiline kalurite elu. Pärnu on jäänud meelde sooja ja koduse linnana. Olen siit üht-teist joonistanud. Minu linoollõige „Rand“ ongi saanud inspiratsiooni siitkandi mererandadest. Meeldiv on jälle Pärnut külastada, seekord näitusega „Avatud värav“.“

Herald Eelma loomingut iseloomustab motiivi üldistus, selge ja lihtne joon. Tema graafika omapära ilmnes juba diplomitöös, illustratsioonides A. H. Tammsaare romaanile „Tõde ja õigus“. Koos Peeter Ulasega on teda peetud eesti graafika meheliku, nii-öelda karmi stiili esindajaks ja graafika uuendajaks möödunud sajandi kuue-ja seitsmekümnendatel. Herald Eelma kunsti keskmes on inimene ja tema keskkond. Aastatega liigub kunstniku tähelepanu inimeselt enam teda ümbritsevale, eelkõige köidavad Eelmad loodusmotiivid. Tema loomingus muutuvad viimased igavase olemise tähistajaiks, mis oma lihtsuses on samaaegselt tähenduslikud, rahulikud ja pretensioonitud.

Herald Eelma loomingut on tunnustatud muuhulgas Kristjan Raua preemiaga (1981, 1986), Tallinna graafikatriennaali peapreemiaga (1980). Talle on omistatud ENSV teenelise kunstniku (1975) ja ENSV rahvakunstniku (1983) nimetus ning Valgetähe teenetemärk (1999).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.


DRAAMA 2019 PLAKATIKUNSTI NÄITUS

23.10.-17.11.2019 Küüni galeriis

Kolmapäeval, 23. oktoobril avati Endla Teatri Küüni galeriis Eesti teatrite viimase kolme hooaja uuslavastuste parimaid plakateid koondav plakatikunstinäitus, mis koostati festivali DRAAMA 2019 raames.

Näituse kuraator Martin Rästa: „Teatriplakat on olnud lavastuse visiitkaart, jutustanud lugu, eksponeerinud näitlejaid ja andnud võimaluse piiluda eesriide taha enne etenduse algust. Ühelt poolt on teatriplakatil toimunud tehnoloogilisi ja tüpograafilisi revolutsioone, teiselt poolt on alati olemas olnud informatiivne müürileht, millel on reklaamväärtus. Milline roll ja nägu on Eesti teatriplakatil digiajastu lävel, aastal 2019 näeme näitusel, kus eksponeeritakse viimase kolme hooaja paremaid.“

40 näitusele valitud plakati seast valis žürii (Marko Kekišev, Margus Tamm, Jan Tomson ja Martin Rästa) omakorda 4 parimat: Teater NO99 lavastuse „NO36 Unistajad“ plakat (disainer Martin Pedanik), Tallinna Linnateatri lavastuse  „Kaks vaest rumeenlast“  plakat (kontseptsioon Hendrik Toompere jr, Kristjan Suits ja teatri turundusosakond; disainer Katre Rohumaa; fotograaf Siim Vahur), Kinoteatri lavastuse  „Gesamtkunstwerk“ plakat (disainer Illimar Vihmar) ja Eesti Draamateatri lavastuse  „Rahvavaenlane“ plakat (disainerid Arthur Arula ja Kadri Hallik, fotograaf Herkki-Erich Merila).


ENDLA TEATRI KOSTÜÜMIMEISTRITE NÄITUS

23.10 kuni detsembri alguseni Küüni galeriis 

23. oktoobril kell 15.30 avati Küüni galeriis Endla Teatri kostüümimeistrite näitus.

Näitusel eksponeeritakse valikut Endla Teatris valminud kostüümidest. Kui tavaliselt näitavad oma loomingut kostüümikunstnikud, siis nüüd on valiku autoriteks valmistajad ise.

Kui küsida teatrirätsepate lemmikkostüümide kohta, siis sageli ei tooda näiteks esmapilgul kõige efektsemaid ajaloolisi kleite. Pigem on südamelähedased ootamatutest materjalidest tehtud kostüümid, keerulised võtted või konstruktsioonid, nupukust ja aega nõudnud lahendused nagu sukkpükstest tehtud kleit või täiuslikult konstrueeritud turnüür.

Kostüümikunstnik võib paberile joonistada kõike – ulmeliselt teravaid nurki, kostüüme, mis püsivad seljas otsekui võluväel, gravitatsiooni eiravaid vorme ... Teatrirätsepa tõeline kunst on teha kahemõõtmelise kavandi põhjal elav ja toimiv kostüüm, mis aitab jutustada lugu, on hästi kantav ning peab vastu sadakond etendust.

Endla Teatris esietendub aastas umbes 10 lavastust. Suuremate lavastuste puhul nagu näiteks „Oliver Twist“ või siin väljas olev „Alice imedemaal“ ei ole ebatavaline, kui laval on üle 40 kostüümi. Hooajal 2018/2019 pandi lava jaoks kokku umbes 105 kostüümikomplekti: kübarast

kingapaelani.

Selle töö taga on igapäevaselt kostüümiala juhataja Ester Kasenurm, rätsepad Epp Mõts, Urve Kasenurm ja Urve Enne, kostüümide värvija Anu Heinsalu-Diževski, kostümeerijad Airin Vaarman, Kairi Õisma ja Kärt Tähtse, kostüümilao hoidja Liilian Tammiksaar. Lisaks on eksponeeritud Helvi Harjakase, Malle Viirma ja Kaja Laine tehtud kostüüme.

TULEMAS

Sammassaal

november – Aleksei Kornilovi isikunäitus
detsember-jaanuar – Mara Ljutjuki teatriteemaline rändnäitus
jaanuar-veebruar – Pärnu FOTOFEST
veebruar-märts – Arthur Arula  „Säärane mulk" teatrikuu avanäitus
märts-aprill – Piret Kalda teatrikuu lõpunäitus

Küüni galerii

november – Eesti Kunstiakadeemia
detsember-jaanuar – Kõrgem Kunstikool Pallas
jaanuar-veebruar – Pärnu FOTOFEST
märts – Viljandi Kultuuriakadeemia
aprill – Eesti Kunstiakadeemia
mai – Kõrgem Kunstikool Pallas
september – Eesti Kunstiakadeemia