Näitused

ANNA TIKHONOVA GRAAFIKA

Sammassaalis

Alates 14. septembrist kuni 15. oktoobrini saab näha Endla Teatri Sammassaalis Anna Tikhonova graafikanäitust.  

Anna Tikhonova-Yordanova (Valgevene, Minsk-Bulgaaria, Sofia) on graafik ja kunstikriitik. Tegeleb eksliibriste ja molbertigraafikaga. Ta sündis 1977. aastal Minskis. Ta õppis Valgevene Riikliku Kunstiakadeemia graafikaosakonnas (1996-2002), aspirant Valgevene Riikliku Kunstiakadeemia teooria ja kunstiajaloo osakonnas (2004-2007). Valgevene Kunstnike Liidu liige alates 2005. aastast, Valgevene Kirjanike Liidu liige alates 2006. aastast, Belgia eksliibrisklubi "GRAPHIA" liige alates 2006. aastast. Raamatumärgiga on ta tegelenud alates 2000. aastast. Töötab plastikule graveerimise, linolõikuse, söövitamise tehnikates.    
Anna eksliibrised on graatsilised, keeruka kujuga. Musta värvi paberit kasutades loob Anna Tikhonova-Yordanova üllatavalt õhukese mustri, mis on kihiline kuld-ja hõbedast tekstuuriga. Kunstnik töötab erootiliste eksliibriste žanris, samal ajal kui kõik tema märgid on poeetilised ja hingestatud. Anna teostes esitatakse naiskeha ilu väga peenelt ja esteetiliselt ning mõned neist on täidetud sügava filosoofilise tähendusega.

Anna Tikhonova-Yordanova on eksliibrisenäituste osaleja alates 2003. aastast. FISAE rahvusvaheliste eksliibrise kongresside osaleja aastatel 2004, 2006, 2010. Talle anti 2010. aastal FISAE kongressi mälestusdiplom ning 15 erinevat auhinda ja diplomit rahvusvahelistel võistlustel Slovakkias, Belgias, Poolas, Argentiinas, Hiinas, Itaalias, Türgis. Ta on õppinud eksliibriseid alates 2003. aastast. Raamatumärgi teooriat, ajalugu ja tänapäevast arengut käsitlevate arvukate artiklite autor peamiselt Valgevene Vabariigis. Kaasaegsete eksliibriste näituste korraldaja Minskis ja välismaal. Varnas (Bulgaaria) toimuva rahvusvahelise eksliibriste konkursi žürii liige. 

IMBI MÄLK - „FOTOD LAVASTUSELE „KEISRI USK““

Endla Küünigaleriis 

Alates 22. septembrist kuni 21. oktoobrini saab näha Endla Küünigaleriis Imbi Mälgu näitust „Fotod lavastusele „Keisri usk““. 
   
Imbi Mälk töötab Vanemuise teatris valgusmeistrina. Ta on loonud valguskujundusi lugematutele lavastustele. Fotograafia on olnud tema hobiks juba ligemale paarkümmend aastat. Algul tasapisi ja aegade möödudes aina rohkem ja rohkem.

Imbi Mälk: „„Keisri usu“ projekt jõudis minuni sellel suvel täiesti ootamatul moel. Luunjas olid proovid täies hoos ja järg jõudnud reklaampiltideni, mingil põhjusel ei saadud aga fotograafiga enam kontakti. Pildistamiseni olid jäänud ainult kaks päeva. Mulle helistati Luunjast, küsiti kas ma saaksin pildistada ja enne, kui ma jõudsin midagi taibata, olin andnud nõusoleku. Saanud teada, et etenduse tegevus toimub aastal 1845 ja tegelasi on paarikümne ringis ja enese harimiseks ajalooliste fotode kohta on ainult üks päev. Olgem ausad, ei olnud just tugev tunne. Selle allesjäänud vaba päeva veetsin arvuti taga googeldades ja vanade fotode pildipankades tuhnides. Lugedes igasugu materjali Johannes Pääsukese kohta ja siis veel välja mõeldes, et millist töötlust fotodel kasutada. Olles juba teadmiste võrra rikkam, läksin Luunjasse kokkulepitud päeval ja hakkasin otsima kohta pildistamise tarbeks. Teadsin, et on kolm erinevat seisust inimesi, talurahvas, pastoraat ja mõisnik. Vastavalt seisustele tuli ka olustik leida. Pean tunnistama, et ka see oli omamoodi põnev.

Olles lõpetanud esimesel päeval pildistamise, läksin koju, tõmbasin pildid arvutisse ja tegin paar proovifotot valmis. Võtsin need välja prindituna järgmisel päeval näidisteks kaasa, nähes Luunja rahva ja lavastaja nägusid, sain aru, et olin õigel teel olnud. Edasi läks juba kõik nagu unenäos, projekt kasvas ja hakkas oma elu elama. Näituseks kujunes ta juba esietenduseks, 15. juulil aastal 2020.“

IN GRAAFIKA - TOOMAS KUUSING „UNENÄOD“

Endla Teatrikohvikus

Reedel, 7. augustil kell 15.30 avatakse Endla Teatrikohvikus Toomas Kuusingu näitus „Unenäod“.

Kuusingu töid iseloomustab teatav nooruslik mässumeelsus ja revolutsioonile kutsumine, poliitiliste valupunktide esitamine kõverpeeglis, allegoorilised olukorrad. Oma ühe eeskujuna nimetab kunstnik Hollandi renessansi meistrit Hieronymus Boschi. Kunstniku peamine inspiratsiooniallikas on inimesed. Kuusing loob (sür)realistlikke ja mütoloogilise sisu ning väljanägemisega situatsioonilisi pilte, mis osutavad sõrmega otse kirju inimloomaaia poole.