Tulekul lavastused

Üle noatera

Komöödia autor Thornton Wilder lavastaja Tiit Palu  Kuidas sinu perekond majanduskriisi üle elab?Aga veeuputuse? Või jääaja?Katku? Sõja? See lugu, mida te täna kogete, saab alguse ühes kenas ja mugavas eeslinnamajakeses, kus oma täiuslikku elu elavad härra ja proua Antrobus, nende kaks last ja teenijanna. Käes on augusti keskpaik ning on aasta kõige külmem päev. Koerad külmuvad kõnnitee külge kinni, toit on otsas ja hiiglaslik jääliustik liigub Antrobuste kauni kodu poole. Kogu maailm on pahupidi ja tundub, et lõpp on lähedal. Kuid härra ja proua Antrobus ei lase sellisel pisikesel ebameeldivusel oma õnne segada, sest nemad saavad alati hakkama. On alati saanud. Oma viie tuhande aastase abielu jooksul on Antrobused silmitsi seisnud nii veeuputuste, võrgutamiste, sõdade, majanduskriiside kui katkudega ja ikka ja alati pääsenud. Kuidas? Üle noatera. Thornton Wilderi Pulitzeri draamapreemia võitnud komöödia „Üle noatera“ on ajatu allegooria inimkonna vastupidavusest, relvitukstegevast optimismist ning oskusest kohaneda, ellu jääda ja selle kõige käigus ka enese üle naerda.

Nukumaja

Draama autor Henrik Ibsen lavastaja Laura Jaanhold Torvald Helmeril on hea elu. Ei, isegi rohkem. Ilus elu? Ei … veel, paremini, rohkem! Torvald Helmeri elu on ideaalne. Just nii. Ideaalne! Ja ta on kõik selle ise rajanud. Ta on vaeva näinud. Pingutanud, et jõuda tänasesse päeva, kus ta saab öelda: minu elu on ideaalne. Sest Torvald ja Nora Helmer on paar, kellel on olemas „see miski” – tore abielu, armsad lapsed, hubane kodu. Nagu ütleb Torvald – Nora on ilus. Ja nagu nendib Nora – Torvaldil on hea töö, ta sai just ametikõrgendust. Kohe-kohe on nemad ja nende kolm last sisenemas uue heaolu ja külluse ajajärku. Torvald Helmer on rahul. Jõulud tulevad. Kuusk on suur ja ilus, ootab ehteid. Noral on kingid valmis ostetud. Enam paremaks minna ei saa! Ja just siis – saab! Astub sisse üks vana sõber ja siis ka teine. Ongi veel parem! Veel mõnusam! Veel ideaalsem! Mis saakski olla toredam kui ühises jõulumeeleolus häid aegu meenutada ja uusi mälestusi luua! Küllus! Ilu! Rõõm! Ja just siis – aga.Norra dramaturgiaklassiku Henrik Ibseni 1879. aastal valminud näidend „Nukumaja” kujunes murranguliseks punktiks teatriajaloos. Tavaliselt koduseinte vahele jäävat vaimset vägivalda oli Ibsen lahanud enneolematu julguse ja avameelsusega. Näidendi ilmumisega kaasnenud üleeuroopaline poleemika sundis Ibsenit näiteks Saksamaa esmalavastuse jaoks kirjutama alternatiivse, sakslaste tollasele moraalitunnetusele sobivama lõpu kirjutama. Praegu ei kasuta seda muidugi enam keegi. Aga üks on kindel – juba 145 aastat on „Nukumaja” püsinud maailma teatrite mängukavades. Endlas jõuab see maailma dramaturgia tippteos täpselt 110-aastase pausi järel lavale teist korda.

Ükskord ühes paigas

Kogupere lastekas autor Vladislav Koržets lavastaja Kaili Viidas Ükskord ühes paigas oli. Oot! Võib olla hoopis kakskord kahes paigas… See oli ammu! Ei, ikka väääääga ammu! Või hoopis tulevikus!? Igal juhul ühes korteris ja teisel juhul ikka majas. Aga võibolla hoopis õues. See oli üks isevärki perekond: Isa, Ema, Vanaisa ja Vanaema. Nad oleksid täiesti tavalised, kui maailmas oleks olemas tavalisi asju. Nad oleks väga erilised, kui maailmas oleks miskit erilist. Kuidagi, mingil kummalisel viisil, arvatakse, et inimesed saavad kunagi suureks. Väikestest poistest saavad tõsised isad ja väikestest tüdrukutest asjalikud emad. Ja korralikku nalja siis enam nagu justkui ei saakski! See on muidugi täielik jama! Inimene võib elada saja aastaseks ja kasvada kolme meetri pikkuseks, aga lapseks jääb ta ikka! Isegi kui Isa saab tähtsa töökoha ja Ema unistab kallitest lõhnaõlidest, jätkub neil aega väikeseks viguriks. Jälle jama! Ikka suurteks lapsikuteks vaidlusteks, pöörasteks mängudeks, kraaplemisteks ja muidugi lollusteks! Ja lahendama peavad seda muidugi Vanaema ja Vanaisa – nemad on ju vanemad ja targemad. Aga kas ikka on? Kas aeg-ajalt ei tule välja, et Vanaema käitub nagu väike plikatirts ja Vanaisa jällegi nagu üks üleannetu poisiklutt? Kes on siis suur ja kes on väike? Kes peaks kelle sõna kuulama? Ja kas pole mitte nii, et vahest on väiksemad targemad kui suuremad? Isa ajas teetassi ümber. Ema lõi teda saiapätsiga. Isa sikutas ema juustest. Ema hammustas isa kõrva. Isa viskas ema kokaraamatuga. Ema jooksis vanaemale kaebama. Vanaema sai kurjaks ning ei lubanudki isal-emal õhtul televiisorist armastusfilmi vaadata. Vot nii!
Copyright © 2024 SA Endla Teater. Kõik õigused on kaitstud. Privaatsuspoliitika