Tulekul lavastused

Tango

Küüni uuslavastus autor Slawomir Mrožek lavastaja Ingomar Vihmar Lisainfo tulemas.

Onu Remuse jutte

lastelavastus autor Joel Chandler Harris lavastaja Peep Maasik (TEMUFI) Ükskord ammu aega tagasi elasid Rebaseonu, Jänkuonu, Opossum, Kilpkonnapreili ja paljud teised toredad loomad kõik kenasti mestis metsas. Onudeks, preilideks ja emandateks kutsuti neid sellepärast, et nemad olid enese arvates kõik hirmus tähtsad. Ja seda juba päris pisikesest peale, kui nad veel kõik kenasti Mägraemanda juures koolis käisid. Mägraemand armastas piimast ja suhkrust koorekompvekkisid keeta, kui kõik väikesed onud ja preilid oma koolitükkisid hästi teadsid ja tundsid. Kui keegi aga miskit ulakust tegi või narritempusid harrastas, siis oli Karuemanda juurde minek kindel. Karuemand nimelt oli karmi käpaga koolijuhataja ja tema juurest ilma suurema pragamiseta pääsu polnud. Kui Karuemand muidugi just poole pragamise pealt tukkuma ei jäänud, mida ka õige tihti ette tuli.Üks on aga üsna kindel – koorekompvekkisid ja pragamist jagus metsaloomade maailma üsna võrdsel hulgal ning just neist juhtumistest, mis kompvekikeetmise või pragamiseni viisid, täna juttu tulebki.

Kummitused

draama autor Henrik Ibsen lavastaja Ingomar Vihmar Homme on leskproua Helene Alvingu elu üks õnnelikem päev, sest homme avatakse pidulikult tema elutöö – lastekodu Helene abikaasa kapten Alvingu mälestuseks. Aga juba täna on Helene rõõmus ja õnnelik, sest üle pika aja on taas kodus tema poeg Osvald, kellest on kodust eemal kasvades saanud andekas ja suure tulevikuga kunstnik. Juba täna jätab Helene hüvasti kõige olnuga, heidab endalt mineviku taaga ning homme, pärast lastekodu avamist, hakkab ta elama just sellist elu, nagu on alati igatsenud – õnnelikku ja iseseisvat elu, millest õhkab samasugust elurõõmu nagu kõigist Osvaldi maalitud piltidest. Aga Helene eilsel on juba täna tema homsega hoopis teistsugused plaanid. Minevikku maetud saladused ning kõneldud ja kõnelemata valed tulevad kummitustena tagasi ja nõuavad oma osa ka Helene ja Osvaldi tulevikust.

Pidusöök

ajalooline komöödia autorid, lavastajad Kinoteater (Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik) Mis juhtub, kui kokku saavad kuus pohmeluses vaevlevat Vana-Kreeka meest? Nad hakkavad veini jooma ja armastusest rääkima. Või nagu ütleb Sokrates, üks pidulistest: „Iga mees peaks abielluma – hea naine teeb ta õnnelikuks, halb naine teeb tast filosoofi." Ajal, mil arvamusliidritele meeldib rääkida sadu ja tuhandeid aastaid kehtinud tavadest ja väärtustest, lähevad Endla Teater ja Kinoteater tagasi kõige algusesse – lääne tsivilisatsiooni ja demokraatia hälli Ateenasse aastal 416 eKr. „Pidusöök“ on ajalooline komöödia, mille aluseks on kaks lääne mõtteloo kullafondi kuuluvat teost: Platoni „Symposion“ (ca 385-370 eKr) ja Xenophoni „Symposion“ (ca 360 eKr).

Tango

Küüni uuslavastus autor Slawomir Mrožek lavastaja Ingomar Vihmar Lisainfo tulemas.

Onu Remuse jutte

lastelavastus autor Joel Chandler Harris lavastaja Peep Maasik (TEMUFI) Ükskord ammu aega tagasi elasid Rebaseonu, Jänkuonu, Opossum, Kilpkonnapreili ja paljud teised toredad loomad kõik kenasti mestis metsas. Onudeks, preilideks ja emandateks kutsuti neid sellepärast, et nemad olid enese arvates kõik hirmus tähtsad. Ja seda juba päris pisikesest peale, kui nad veel kõik kenasti Mägraemanda juures koolis käisid. Mägraemand armastas piimast ja suhkrust koorekompvekkisid keeta, kui kõik väikesed onud ja preilid oma koolitükkisid hästi teadsid ja tundsid. Kui keegi aga miskit ulakust tegi või narritempusid harrastas, siis oli Karuemanda juurde minek kindel. Karuemand nimelt oli karmi käpaga koolijuhataja ja tema juurest ilma suurema pragamiseta pääsu polnud. Kui Karuemand muidugi just poole pragamise pealt tukkuma ei jäänud, mida ka õige tihti ette tuli.Üks on aga üsna kindel – koorekompvekkisid ja pragamist jagus metsaloomade maailma üsna võrdsel hulgal ning just neist juhtumistest, mis kompvekikeetmise või pragamiseni viisid, täna juttu tulebki.

Kummitused

draama autor Henrik Ibsen lavastaja Ingomar Vihmar Homme on leskproua Helene Alvingu elu üks õnnelikem päev, sest homme avatakse pidulikult tema elutöö – lastekodu Helene abikaasa kapten Alvingu mälestuseks. Aga juba täna on Helene rõõmus ja õnnelik, sest üle pika aja on taas kodus tema poeg Osvald, kellest on kodust eemal kasvades saanud andekas ja suure tulevikuga kunstnik. Juba täna jätab Helene hüvasti kõige olnuga, heidab endalt mineviku taaga ning homme, pärast lastekodu avamist, hakkab ta elama just sellist elu, nagu on alati igatsenud – õnnelikku ja iseseisvat elu, millest õhkab samasugust elurõõmu nagu kõigist Osvaldi maalitud piltidest. Aga Helene eilsel on juba täna tema homsega hoopis teistsugused plaanid. Minevikku maetud saladused ning kõneldud ja kõnelemata valed tulevad kummitustena tagasi ja nõuavad oma osa ka Helene ja Osvaldi tulevikust.

Pidusöök

ajalooline komöödia lavastaja Kinoteater (Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik) Mis juhtub, kui kokku saavad kuus pohmeluses vaevlevat Vana-Kreeka meest? Nad hakkavad veini jooma ja armastusest rääkima. Või nagu ütleb Sokrates, üks pidulistest: „Iga mees peaks abielluma – hea naine teeb ta õnnelikuks, halb naine teeb tast filosoofi." Ajal, mil arvamusliidritele meeldib rääkida sadu ja tuhandeid aastaid kehtinud tavadest ja väärtustest, lähevad Endla Teater ja Kinoteater tagasi kõige algusesse – lääne tsivilisatsiooni ja demokraatia hälli Ateenasse aastal 416 eKr. „Pidusöök“ on ajalooline komöödia, mille aluseks on kaks lääne mõtteloo kullafondi kuuluvat teost: Platoni „Symposion“ (ca 385-370 eKr) ja Xenophoni „Symposion“ (ca 360 eKr).

Copyright © 2018 SA Endla Teater. Kõik õigused on kaitstud. Privaatsuspoliitika