Tulekul lavastused

Kolm õde

Endla Noortestuudio komöödia autor Anton Tšehhov lavastaja Ingomar Vihmar Olga, Maša ja Irina on kolm õnnetut õde, kes üksteist aastat tagasi koos oma sõjaväelasest isaga kirevast metropolist väiksesse provintsilinna kolisid ja kes igatsevad tagasi Moskvasse. Sest küllap just seal ja mitte siin on õnn ja armastus, parem, huvitavam ja täisväärtuslikum elu. Anton Tšehhovi 120 aastat tagasi kirjutatud näidend „Kolm õde“ on koomiline lugu inimestest, kes püüdlevad õnne poole. Samamoodi nagu me kõik. Nii praegu kui sada, kakssada või kolm tuhat aastat tagasi. See on lugu pettekujutelmast, et õnn on väljaspool meid, asub kuskil mujal ning sõltub kellestki teisest.

Pimevalge

draama autor Angela Pell lavastaja Johan Elm ALEX: Oled sa kurb? Ma saan väga hästi aru, mida sa tunned. Mul oli poeg—LINDA: Sa ei saa aru, mida ma tunnen, sest sa ei ole mina.ALEX: —kes sai surma.LINDA: Keegi ei tea, mida ma tunnen, sest enamus ajast ei tea ma ise ka.ALEX: Ja ma saan isegi sellest väga hästi aru. Sest kui ma teada sain, et–LINDA: Kas sa tahad õue batuudi peale mängima minna?ALEX: Ei. Tänan, ei.LINDA: Me võiks lumememme ehitada.2006. aasta Kanada-Inglise indie-filmil „Snow Cake“ (režissöör Marc Evans, stsenarist Angela Pell) põhinev lavastus „Pimevalge“ on austusavaldus lihtsatele ja triviaalsetele väikestele hetkedele, mil elu muutub. Juhuse tahtel satub äsja vanglast vabanenud mees väikelinnas elava autistliku naise koju ning mõlema üllatuseks selgub, et nad suudavad teineteisele tuge pakkuda.Lavastaja Johan Elm: „„Pimevalge“ räägib leinast, sellest lahti laskmisest ja elu paratamatust edasiminekust. See on lugu väikeste hetkede väärtusest. Autism on miski, mis pöörab argielu tagurpidi ja näitab selle kaudu midagi unustatut. Seda, et valguse peegeldus seinal võibki olla kõik, mida hetkel vaja.“

Üks rohutirts läks kõndima

lapse esimene teatrietendus  autor Ernst Enno, Ott Kilusk, Kaili Viidas lavastaja Kaili Viidas Terve maailm on täis kõiksugu vahvaid helisid. Tipa-tapa! Mmumm-mmumm-mmumm! Pirr, pirr, pirr! Tsirp, tsirp! Kõss! Need on lõbusad ja kummalised, võibolla natuke ehmatavad! Mõnikord ei saa aga üldse arugi, mis hääled need on. Kunagi ammu-ammu elas üks onu Ernst, kes need helid üles kirjutas ja oma luuletustesse pani. Meie äratasime need helid uuesti ellu! Ja oi kui naljakas on helidega vigurdada! Ja veelgi põnevam neid kuulatada ja mõistatada. Olgu siis selle hääle tegijaks rohutirts, kes läks kõndima. Hiiretips, kes võttis nõuks putru keeta. Või metsmesilased, kes sumistasid pidu pidada. Lii ja laa ja laa ja lii! Tip ja tap ja tipadii! Lastelavastus „Üks rohutirts läks kõndima“ on inspireeritud Ernst Enno lasteluulest. Sobilik 2-7-aastastele lastele, aga oodatud on igas vanuses mängu- ja teatrihuvilised. Palume kõigil kaasa võtta vahetusjalanõud.

Põrgupõhja uus Wanapagan

ajalikust pimedusest igaviku valguses autor A. H. Tammsaare lavastaja Kaili Viidas Kui inimene tuleb maa peale, hakkab ta õnne otsima. Nii on see kõikides vanades lugudes, muinasjuttudes ja moodsates romaanideski. Inimene ise arvab, et mida rohkem õnne, seda lähemal õndsusele. Õnn on maine, tekitab kõhus sooja tunde ja tirib suu kõrvuni. Nõnda kulgeb inimene selles eksituses elupäevade lõpuni ja läheb põrgu, sest lootis õnne kaudu õndsaks saada. Kui Vanapagan tuleb maa peale, tahab ta õndsaks saada, sest muidu pole ta põrgus õnnelik. Õndsus on aga taeva asi ja selleni jõutakse läbi alandliku meele. Aga kui Vanapagana meele vallutavad viha ja lihahimu, lein ja õrnus, siis saab temast inimene. Tumeda siuna väänleb ümber tema ihu armastus, mis on surmast suurem. Armastus, mis puhkeb õide läbi raevuka sigimise, vägivaldsete surmade ja südamevalu. Aga mida teeb Vanapagan, kes on eksinud ja enam edasi minna ei mõista? Ta läheb algusesse tagasi … Tammsaare viimaseks jäänud romaan kuulutab selgesti ette meie kaasaega – tõejärgset ajastut, milles me juba mõnda aega elame. Maailmas on kohutav hulk sõnu ja nii võib mõnd sündmust või nähtust jutustaja perspektiivist kirjeldada kui positiivset või negatiivset – ja kõigil on õigus. Maailm läheb ikka veel iga päevaga hingetumaks ja lõhkisemaks, kurjad teevad head ja head teevad kurja. Lõppu aga ei tule ja kõik keerleb edasi. Ainus, mida pole, on lunastus!  Etendused suvel 2021 Fortumi katlamajas (Pärnu, Ringi 56).Lavastust toetab Fortum Eesti AS.
Copyright © 2018 SA Endla Teater. Kõik õigused on kaitstud. Privaatsuspoliitika