Tulekul lavastused

Punga-Mart ja Uba-Kaarel

Endla Noortestuudio lavastus autor August Kitzberg lavastaja Ingomar Vihmar See oli ülemöödunud sajandi viimase aastakümne keskel, kui Ülem trükivalitsus August Kitzbergi värskelt ilmunud üliõpetlikule ja ajakohasele näitemängule „Punga-Mart ja Uba-Kaarel“ etendamise loa andis. „Algupäraseid näitemängusid ei ole meil palju. Seda suurema rõõmuga tuleb ülemal nimetatud näitemängu teretada, et ta nii hästi täiesti algupärane kui ka tuuma poolest kõlbuline on. Ta on elav pilt rahva elust. Osalistel on kõigil hing sees, neil on liha, neil on luu. Terve kirjeldus on nii loomulik, nii elutruu, nii osavõtmist äratav, et raamatut mitte enne käest panna ei või, kui ta läbi on loetud,“ tervitas trükivärsket „karskuslise sihi ja alusega“ teost Postimehe raamatuarvustaja ning lisas: „Uhkus, upsakus, joomine saavad siin oma õige nuhtluse kätte, aga ilma kunstliku piitsata, kõik nii loomulikult, et iga nägija saab tunnistama: teisiti see ei võinud tullagi!“ Nüüd on see Kitzbergi esimene näitemäng, mille õpetlik tuum ja ajakohasus ka täna kadunud pole, Endla Noortestuudio käes ning saab kaks aastat lavastajate Ingomar Vihmari ja Laura Jaanholdi käe all teatritegemise aluseid nuusutanud Pärnumaa noortele esimeseks lavaprooviks. Ei jää meilgi üle muud, kui ühineda ammuse arvustaja sooviga, et see voorusliku elu kiituseks kirjutatud lavalugu rohkesti publikut leiaks ning mis peaasi, et selle vaatajatel jaguks teravat tähele- ja tallele-panemist!

Rocco ja tema vennad

üks perekond, viis venda ja lahendamatu konflikt autor Luchino Visconti di Modrone, Vasco Pratolini, Enrico Medioli, Giovanna Cecchi, Massimo Franciosa ja Pasquale Festa Campanile lavastaja Kaili Viidas „Rocco ja tema vennad“ on võimas ja suurejooneline lugu neile, kes otsivad teatrist kirge, keerulisi suhteid, pingelisi olukordi, armastust, vihkamist, andestamist ja… poksi. Pärast oma mehe surma otsustab lesestunud Rosaria koos oma viie pojaga alustada uut elu Põhja-Itaalias. Lihtsad ja siirad, elus kogenematud maapoisid, kes on kasvanud ema võimuka ja kiivalt armastava käe all, satuvad Teise Maailmasõja järgsesse tööstuslikku Milanosse. See on ahvatlusi täis suurlinn, mis ei uinu kunagi. Pimedates urgastes, kus raske päevatööga teenitud raha kaob ühe hetkega, mängib kuratlik džäss. Tänavatel lokkab kuritegevus ja prostitutsioon samaväärselt elujanu ja õnneihalusega. Kõige populaarsemaks spordialaks on poks, mis tõotab kiiret läbilööki ja raha. Paraku ei kontrolli inimesed oma saatusi ise, vaid lasevad end juhtida armastuse pimestaval jõul. Katoliiklikult kasinas perekonnas kasvanud poisid on sunnitud valima uute ja vanade väärtuste vahel, mis paneb proovile nende iseloomude varjatud küljed, au ja emaarmastuse. Lahendamatust olukorrast väljumiseks on kaks teed: alla anda ja lasta end lõplikusse pimedusse neelata või väljuda sellest kui pühak. Pühakud ei sünni aga ohvriteta. Lavastus põhineb Itaalia režissööri Luchino Visconti 1960. aastal valminud ja paljude auhindadega pärjatud filmil „Rocco e i suoi fratelli“.

Lillemüüjatel hakkas külm

muusikaline dokumentaalnostalgia autor Ott Kilusk lavastaja Laura Jaanhold Pärnus Rüütli tänava hotellipoolses otsas, kusagil seal, kus kunagi oli juugendlik teatrihoone, asub  lilleturg, mis igale pärnakale tuttav. Vähemasti nägupidi on tuttavad ka lillede vahelt välja paistvad müüjate lahked näod, sest nemadki on seal olnud justkui alati, kogu aeg, iga päev ja öö. Olnud, et müüa oma kaupa, kuulata ära inimeste muresid ja vaadata ajas muutuvat Pärnut läbi lilledega raamistatud kioskiklaasi. Kuid nemadki muutuvad koos ajaga, sest aeg on halastamatu, ehitades üksteise kõrvale järjest uusi kaubanduskeskusi, milles igaühes oma lillepood, kust möödaminnes vajaliku õiekese kätte saab. Iga päevaga jääb üha vähemaks neid, kes Rüütli tänava lilleturul peatuvad, et lilli osta ja müüjatele paar lahket sõna poetada. Ka linna uusplaneeringus, mis seni veel paberil, me Pärnu lilleturgu enam ei näe… Kõik lõpeb kunagi, sest see on elu paratamatus, kuid miski ei lõpe lõplikult ega kao jäljetult, sest inimesed mäletavad ja peale neid tulevad uued inimesed, kes mäletavad nende mälestusi. Mälestuste mälestused hakkavad elama oma elu, kaugenevad argitõest, ja saavad päriselt tõelisteks, sest kannavad endas miskit suuremat, kui südamesse mahub ja hing välja kannatab. Lavastus põhineb intervjuudel, vestlustel ja artiklitel, mis lähemalt või kaugemalt Pärnu lilleturu saamislugu, sellega seotud inimesi ja ajaga juhtunud lugusid käsitlevad.Lavastuse pealkiri „Lillemüüjatel hakkas külm“ on avavärss Juhan Viidingu luuletusest „Latern“.