Sinavate kauguste taga,
maade ja mägede taga,
soode ja rabade taga,
ajamere ning aastate taga
olnud vanaema jutu järgi
üks õieti iseäralik maa.

Just sellel maal oli siis, kui veel kõik kohad kuningatütreid ja -poegi täis olid ning nõiad ja muud seda sorti asjamehed ennast inimeste asjadesse vahele segasid, üks suur soo ja selles suures soos elas vana kuulus nõiamoor Nösperi Nönn. Nönn oli teistest targem ja teadjam ja sellepärast käisid noored nõiad tema juures ametit õppimas ja igat sorti inimesed tulid tema juurde kes teab kust maa tagant oma tõbede ja tuskade vastu abi otsima, sõbra või vaenlase kohta teateid tahtma, ilmade asjus aru pärima, vett ja vihma välja norima, päikesepaistet peale ajama.

Vana Nönn aitas ikka, kui tuju oli. Et ta kord nõid oli, siis pidi ta ometi nõiategusid tegema seni, kuni äraminekuaeg käes. Aga kui see äraminekuaeg kätte hakkas tulema ja seitsesada aastat nõiaelu täis saama, jäi Nönnil teha veel üks Natuke. Ja just sellest Natukesest meie muinaslugu räägibki.

Videod