Me kõik tahame uskuda, et tunneme iseennast. Aga mis siis, kui meie sees on keegi, keda me pole kunagi päriselt tundma õppinud?
London. 1886. aasta sügis. Inglismaa pealinna kõledail ja uduhämarail tänavail liigub salapärane mister Hyde – mees, kelle kummaline käitumine ja vägivaldsed teod tekitavad kõhedust. Advokaat Gabriel John Utterson asub uurima, milline seos on selle sünge kujuga tema sõbral, lugupeetud teadlasel doktor Henry Jekyllil. Mida sügavamale ta saladusse tungib, seda kohutavamaks muutub tõde …
Robert Louis Stevensoni 1886. aastal ilmunud „Kummaline lugu dr Jekyllist ja mr Hyde’st“ on üks maailmakirjanduse kuulsamaid õuduslugusid. See jutustab loo lugupeetud arstist Henry Jekyllist, kes teadusliku eksperimendi abil vabastab endast oma tumedama poole – halastamatu ja vägivaldse Edward Hyde’i. Lõpplahenduseks õudusjutule omaselt kohutav tragöödia, milles pole võitjaid ega kaotajaid.
Inglise näitekirjanik David Edgar on Stevensoni kuulsale loole andnud uue ja ootamatu mõõtme. Tegevus viib meid 19. sajandi lõpu Inglismaale - maailma, kus laitmatu välise kombekuse ja range moraali pinna all pulbitsevad varjatud ihad, vägivald, hirmud ja saladused. Salapära ja ähvardava pingega laetud atmosfääris põrkuvad teadus ja okultism, ratsionaalsus ja müstika, inimese tsiviliseeritud pale ning tema kõige tumedamad tungid.
Edgari näidendis ei põrku omavahel üksnes inimese hea ja kuri pool, vaid ka inimene ja ühiskond, võim ja allumine, avalik vooruslikkus ja varjatud pahed. Ning kõige selle keskmes küsimus, mis arvatavasti jääb inimkonda igavesti kummitama: kui vaatame peeglisse, kas näeme seal seda, mida tahtsime, või midagi, mida ka kõige jubedamas õudusunenäos oodata ei osanud?
London. 1886. aasta sügis. Inglismaa pealinna kõledail ja uduhämarail tänavail liigub salapärane mister Hyde – mees, kelle kummaline käitumine ja vägivaldsed teod tekitavad kõhedust. Advokaat Gabriel John Utterson asub uurima, milline seos on selle sünge kujuga tema sõbral, lugupeetud teadlasel doktor Henry Jekyllil. Mida sügavamale ta saladusse tungib, seda kohutavamaks muutub tõde …
Robert Louis Stevensoni 1886. aastal ilmunud „Kummaline lugu dr Jekyllist ja mr Hyde’st“ on üks maailmakirjanduse kuulsamaid õuduslugusid. See jutustab loo lugupeetud arstist Henry Jekyllist, kes teadusliku eksperimendi abil vabastab endast oma tumedama poole – halastamatu ja vägivaldse Edward Hyde’i. Lõpplahenduseks õudusjutule omaselt kohutav tragöödia, milles pole võitjaid ega kaotajaid.
Inglise näitekirjanik David Edgar on Stevensoni kuulsale loole andnud uue ja ootamatu mõõtme. Tegevus viib meid 19. sajandi lõpu Inglismaale - maailma, kus laitmatu välise kombekuse ja range moraali pinna all pulbitsevad varjatud ihad, vägivald, hirmud ja saladused. Salapära ja ähvardava pingega laetud atmosfääris põrkuvad teadus ja okultism, ratsionaalsus ja müstika, inimese tsiviliseeritud pale ning tema kõige tumedamad tungid.
Edgari näidendis ei põrku omavahel üksnes inimese hea ja kuri pool, vaid ka inimene ja ühiskond, võim ja allumine, avalik vooruslikkus ja varjatud pahed. Ning kõige selle keskmes küsimus, mis arvatavasti jääb inimkonda igavesti kummitama: kui vaatame peeglisse, kas näeme seal seda, mida tahtsime, või midagi, mida ka kõige jubedamas õudusunenäos oodata ei osanud?
lavastaja ja tõlkija
Peeter Volkonskiautor
David Edgaralusteose autor
Robert Louis Stevenson
kunstnikIllimar Vihmar
muusikaline kujundaja
Feliks Kütt
valguskujundaja
Ivar Piterskihh
mängivad
Enn Keerd,
Emili Karpin
või
Eliise Roostma
ning
Franz-Rudolf Krapp
või
Lukas Kišunas