Kui kuulus kirjanik Tšehhov 1900. aastal oma uue näidendi „Kolm õde“ esimest lugemisproovi kuulas, siis väga kaua ta vastu ei pidanud. Ja kui kuulus teatrimees Stanislavski pärast proovi lõppu Tšehhovi üles otsis, siis oli too hirmus halvas tujus, nukker ja vihane, sest enda meelest oli ta kirjutanud lõbusa komöödia, aga lugemisel pidasid kõik seda draamaks ja nutsid seda kuulates. Järelikult oli näitemäng arusaamatuks jäänud ja läbi kukkunud, arvas Tšehhov.
Nii et juba esimesest proovist alates on selle kuulsa näidendiga miski kamm ja kahvel. Ja ometi on „Kolm õde“ kuulsa autori kõige kuulsam ja kõige rohkem mängitud näidend, mida on lavastanud ja mänginud sajad kuulsad teatrimehed ja -naised. Tegelikult isegi kuulsad robotid. Ja ikka ja alati arutletakse, millest see kuulus näitemäng siis räägib. „Polk tuleb ja polk läheb,“ on ühe kuulsa teatrimehe kuulus ütlus, mida meil siin Eestis ikka tsiteerida armastatakse, kui selle kuulsa näidendi põhisündmusest juttu tuleb.
No ja nüüd hakkab kuulus lavastaja Vihmar seda kuulsat näitemängu lavastama. Tegelikult isegi mitu korda, sest kevadel ta lavastab seda Tartus kah. Ja tema ütleb praegu, et: „„Kolm õde“ on näidend kolmest õest ja ühest vennast, kes elavad kuskil Venemaa pärapõrgus ja nende vanemad on surnud ja nad eriti ei viitsi midagi teha. Nad elavad nagu mingis sõjaväeosas või midagi taolist. Üks õde on isegi abielus mingi vana tropiga, kes teda kogu aeg tüütab ja millegipärast kiidab. Ja vend on armunud ja abiellub näidendi jooksul, aga see abielu ei osutu õnnelikuks. Õed muudkui ohkavad ja õhkavad, et tahaks Moskvasse, sest kunagi ammu nad elasid seal, aga ega nad tegelikult sellest midagi ei mäleta ka. Ja millegipärast nad ei lähe sinna tagasi, vaid vinguvad edasi. Ja siis on seal üks Veršinin, kes on ise abielus ja lapsed on tal ka ja puha, aga ta hakkab millegipärast selle abielus õe ümber tiirutama. Ja siis selle noorema õe pärast saab veel lõpus üks kutt surma. Püssiga. Selline lugu siis.“
Aga millegipärast ta seda näitemängu lavastab. Ja ilmselt ei ole ta viimane.
Nii et juba esimesest proovist alates on selle kuulsa näidendiga miski kamm ja kahvel. Ja ometi on „Kolm õde“ kuulsa autori kõige kuulsam ja kõige rohkem mängitud näidend, mida on lavastanud ja mänginud sajad kuulsad teatrimehed ja -naised. Tegelikult isegi kuulsad robotid. Ja ikka ja alati arutletakse, millest see kuulus näitemäng siis räägib. „Polk tuleb ja polk läheb,“ on ühe kuulsa teatrimehe kuulus ütlus, mida meil siin Eestis ikka tsiteerida armastatakse, kui selle kuulsa näidendi põhisündmusest juttu tuleb.
No ja nüüd hakkab kuulus lavastaja Vihmar seda kuulsat näitemängu lavastama. Tegelikult isegi mitu korda, sest kevadel ta lavastab seda Tartus kah. Ja tema ütleb praegu, et: „„Kolm õde“ on näidend kolmest õest ja ühest vennast, kes elavad kuskil Venemaa pärapõrgus ja nende vanemad on surnud ja nad eriti ei viitsi midagi teha. Nad elavad nagu mingis sõjaväeosas või midagi taolist. Üks õde on isegi abielus mingi vana tropiga, kes teda kogu aeg tüütab ja millegipärast kiidab. Ja vend on armunud ja abiellub näidendi jooksul, aga see abielu ei osutu õnnelikuks. Õed muudkui ohkavad ja õhkavad, et tahaks Moskvasse, sest kunagi ammu nad elasid seal, aga ega nad tegelikult sellest midagi ei mäleta ka. Ja millegipärast nad ei lähe sinna tagasi, vaid vinguvad edasi. Ja siis on seal üks Veršinin, kes on ise abielus ja lapsed on tal ka ja puha, aga ta hakkab millegipärast selle abielus õe ümber tiirutama. Ja siis selle noorema õe pärast saab veel lõpus üks kutt surma. Püssiga. Selline lugu siis.“
Aga millegipärast ta seda näitemängu lavastab. Ja ilmselt ei ole ta viimane.
lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja
Ingomar Vihmarautor
Anton Tšehhovtõlkija
Otto Samma
kostüümikunstnik Jaanus Vahtra
valguskunstnik
Iiris Purge
Näitlejad
Carmen Mikiver - Olga
Kleer Maibaum - Maša
Kadri Rämmeld - Irina
Jane Napp - Nataša või Anfissa
Carita Vaikjärv - Nataša või Anfissa
Priit Loog - Andrei
Jaan Rekkor - Veršinin
Andrus Vaarik - Kulõgin
Märt Avandi - Tšebutõkin
Karl-Andreas Kalmet - Tusenbach
Enn Keerd - Soljonõi
Ingomar Vihmar - Ferapont
Meedias
2.02.2022 Teatriarvustus. Kaja Kann: üks ütlemata põnev Tšehhov. „Kolm
õde“ (Kaja Kann, EDASI.ORG)
14.01.2022 Kas vale saal, vale etendus? (Pille-Riin Purje, Sirp)
16.12.2021 Arvustus. Ingomar Vihmar püüab „Kolmes ões“ jõuda näitleja
sisemise tuumani (Ave Palm, ERR)
8.12.2021 Endla „Kolm õde“: Igatsus kuubis (Meelis Oidsalu, Pärnu Postimees)
26.11.2021 „Kolm õde“ läheneb esietendusele vaikselt, aga kirglikult (Anu Jürisson, Pärnu Postimees)
23.11.2021 Ingomar Vihmar toob Endla teatris lavale Tšehhovi „Kolm õde“ (Ester Vilgats, ERR)
Osta pilet
25.05
--:--
Küünis
Piletimaailm
Välja müüdud
Piletilevi
Välja müüdud
03.09
--:--
Küünis
Piletimaailm
Välja müüdud
Piletilevi
Välja müüdud
21.09
--:--
Küünis
Piletimaailm
Välja müüdud
Piletilevi
Välja müüdud