13. detsember

1924 esietendub August Kitzbergi näidend „Kaval-Ants ja Vanapagan“. Näitejuht Voldemar Mettus.

Vaba Maa Pärnu väljaanne 11. dets. 1924

Eelteade 11. novembri Vaba Maa Pärnu väljaandes:

„Kaval Ants ja vanapagan“
Laupäeval, 13. skp., täiskasvanuteke ja lastele A. Kitzbergi muinaslooline „Kaval Ants ja vanapagan“, mille nimi juba kõik ütleb. Hinnad 50-15 marka. Algus kell 8 õht. Piletid öölubadena maksvad keskööni.

Taas on tegu lavastusega, mis jääb teiste sündmuste varju ning ajalehtedes tagasisidestamist ei leia. Nii tuleb meil leppida enne teist etendust ilmunud teatribüroo teatega, mis 17. detsembri Pärnu Postimehes ilmudes ütleb:

Täna, kolmapäeval, rahvaetenduseks „Kaval Ants ja Vanapagan“, mis esietendusel haruldaselt sooja vastuvõtu osaliseks sai. Et ka väikestele lastele vaatamist võimaldada, on algus määratud kella pool 5 peale.

Lavastusega antakse 3 etendust 1042 vaatajale.

1930 esietendub J. Põhjalase „Leeni ehk Vaeslapse jaaniöö“. Lavastaja Voldemar Laason, muusikajuht Gustav David.

Pärnu Päevaleht 12. dets 1930
Pärnu Päevaleht 11. dets. 1930

Seegi lavastus ei leia põhjalikumat arvustamist, vaid 15. detsembri Pärnu Päevalehes ilmub alljärgnev artikkel:

Vaeselapse jaaniöö.
„Leeni“ püsib ikka laval.
Laupäeval lavastati „Endlas“ rahvaetenduseks Põhjalase algupärand „Leeni“, rahva mütoloogia ainetel kirjutatud muinaslooline näidend.
„Leeni“ ei ole teatrile ega ka publikule uudistükk. Tema viimasest etendusest on aga möödas mitu aastat ja tüki uuesti lavaletoomine osutus teretulnud vahelduseks. Lähedased ja tuttavad muinasjutud, mütoloogilised metsa- ja vetekuningad oma alamate – haldjate, näkineidude ja teiste ainult saagades esinevate kujudega, ilusaviisilised rahvalaulud ja tantsud, võitlus hea ja kurja vahel, mis keskendub ühe vaeselapse ümber, sellest sõltuv moraal kui ka kaunis rahvaluule teevad selle tüki rahvale armsaks ka praegusel proosalisel, ilu- ja luulevaesel ajal. Publiku soe poolehoid näitlejatele kui ka põnev tüki jälgimine, sümpaatia ja antipaatia avaldamise emotsioonidega oli ilmseks tõenduseks. Eriti vaimustatud olid lapsed, kes oma pisikeste käte plaginale võtsid abiks ka jalad, et neid paremini kuuldaks. Täiskasvanutelegi pakkus näidend huvi, kelle keskel oli nii intelligentsi kui töölisi, kes ühesuguselt lähedasse miljöösse vahenditu sisseelamisega jälgisid hea võitu kurja üle, milleks kulus ära 10 effektikat lavapilti.

Tõepoolest jagub innukat publikut ka seekordsele „Leenile“ kaasa elama. Suis a nii palju, et enne 4. jaanuaril 1931 toimuvat etendust manitseb teatribüroo publikut pileteid eelmüügilt ostma:

Pühapäeval, 4. jaan. 1931. a., rahva etenduseks „Leeni“ ehk „Vaeselapse Jaaniöö“, mille viimane etendus läks viimseni väljamüüdud majale. Soovitame publikut kasutada eelmüüki, et ära hoida õhtul suurt tungi ja selles paratamatul tingitud hilinemist, nagu see möödunud etendusel oli.

„Leenit“ mängitakse 6 etendust ja seda külastab 2245 inimest.


1933 sünnib Tallinnas näitleja Feliks Kark. Ta lõpetas 1953 Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi ning 1965 Draamateatri õppestuudio. Aastail 1965-86 töötas Kark Rakvere Teatris näitlejana, tegi seal ka lavastusi ja lavakujundusi. Aastail 1986–2004 oli Kark Endla näitleja, hiljem on siin töötanud rollilepinguga. Kark on mänginud filmides ning on tuntud karikaturisti, maalija ja fotograafina ning on suupilliklubi „Piccolo“ asutaja.

Rahvusringhäälingu arhiivilehel saab vaadata Feliks Kargist 2011. aastal tehtud saadet „Tähelaev“ ning tema varasematele tegemistele pilku heitev saade „Imet tabamas“ (1983) on vaadatav Rahvusringhäälingu portaalis Jupiter:


1970 esietendub Samuil Maršaki muinasjutt „Tare-tareke“. Lavastaja Kaarin Raid, kunstnik Uno Uibo, liikumisjuht Inge Põder, muusikajuht Olev Sööt. Mängivad Ago Roo, Lembit Kees, Lii Mander, Arnold Sikkel, Peeter Tedre, Tanel Lään, Hilja Varem, Heino Uustal, Anne Raap, Lii Rebas, Eha Sikk ja Malle Treial.

Õnnestunud lavastus püsib repertuaaris üle kahe aasta ning sellega antakse 69 etendust 30236 vaatajale.


2005 esietendub Endla dramaturgi Kiti Kauri näidend „Kaval-Ants ja Vanapagan“, mille toob lavale Tiit Palu ja kujundab Andrus Jõhvik. Kaval-Antsu kehastab Sepo Seeman ja Vanapaganat Jaan Rekkor. Teistes rollides Carmen Mikiver, Katrin Valkna, Karmen Tellisaar ning Gabriele Moe- ja Tantsukooli õpilased Julianna Bolshakova, Amalie Holm, Lisette Kandima, Getter Kumel, Laura Liiv, Diana Mihhailova, Kristina Mihhejeva, Pille-Riin Mirme, Merylin Nau, Olga Nikulina, Petra Prints, Pamela Põld, Elisabeth Viedehof, Liina Press ja Kristin Paberit.


2007 esietendub interaktiivne lastelavastus „Salasõber“, mille autoriks lavastajaks ja lavakujundajaks on Andres Noormets ning mis on valminud koostöös näitlejate Ireen Kenniku ja Sten Karpoviga. Lavastuse videokunstnikuks ja animaatoriks on Taavi „Miisu“ Varm ning muusika autoriks Feliks Kütt. Mängivad Ireen Kennik ja Sten Karpov koos etendusi külastavate lastega.


2011 esietendub Sacha Lichy värvikas idamaine muinasjutt „Aladdini imelamp“. Lavastaja Enn Keerd, kunstnik Liisa Soolepp, muusika autor Feliks Kütt, koreograaf Renate Valme, valguskunstnik Karmen Tellisaar, videokunstnik Argo Valdmaa. Mängivad Sten Karpov, Kaili Viidas, Karin Tammaru, Feliks Kark, Lauri Kink, Ahti Puudersell, Tambet Seling ja Indrek Taalmaa.


2017 esietendub Helju Rammo lastenäidend „Operatsioon Kintsutükk“. Lavastaja Enn Keerd, kusntnik Liina Tepand, muusika autor Feliks Kütt, valguskunstnik Karmen Tellisaar, liikumisjuht Carolina Tagobert. Mängivad Ireen Kennik, Kati Ong, Risto Vaidla, Carmen Mikiver, Ott Raidmets ja Jaanus Mehikas.