19. detsember

1920 Pärnu Näitlejate Ühing esietendab Johann Nestroy komöödia „Loos nr 7359“.

Vaba Maa Pärnu väljaandes 16. detsembril:

„Endla“ teaater.
Pühapäeval 19. dets. tuleb „Endlas“ etendusele Nestroy operet „Loos nr. 7359 (Lumpeci waga bundus)“, sinfoonia orkestri kaasmängul. Orkestri juhatajaks on hra David.

Pärast esietendust pikemaid arvustusi ei ilmu, kuid pisemad nupukesed leiame ajalehtedest siiski. Nii kirjutab näiteks Vaba Maa Pärnu väljaandes 21. detsembril:

Loos nr. 7359
(Lumpaci vaga bundus).
Johan Nestroy operett 3 vaat. 6 pildis läks Pärnu oludes õige ladusasti ja hästi pühap. „Endlas“ Pärnu näitetrupe poolt üle lava. Tükk on huvitav, kerge sisuga, ja pakub rohkesti nalja. Iseäranis hästi õnnestas ettekande esimene pool.
Mõne osaga, näit. Rätsepp Niit (Kull) ja t. võis väga rahule jääda.
Loodetavasti korratakse tükk peatselt uuesti.

Pärnu Postimehe 22. detsembri numbrist leiame aga teate:

„Loos nr. 7359,“
mida Näitlejate Ühing läinud pühapäeval „Endlas“ ette kandis, lõi osavõtjate seas väga lõbusa meeleolu. Tükk oli paremini kätte õpitud, kui mitmed teised enne seda, ja kanti võrdlemisi hästi ette.
Vististi ei jää see ettekanne viimaseks.

Viimaseks see ettekanne tõesti ei jäänud – seda mängiti kindlasti veel uue aasta alguses, kuid täpset etenduste arvu pole kahjuks teada.


1982 esietendus Leonid Zorini „Mees ja naised“ teise pealkirjaga „Garunski tormilised päevad”. Lavastaja Vello Rummo, kunstnik Marika Meschin, muusika autor Olev Sööt, laulusõnade autor Paul-Eerik Rummo. Mängivad Mihkel Smeljanski, Lii Tedre, Siina Üksküla, Jüri Vlassov ja Jaan Rekkor.

Leida Talts kirjutab lavastusest raamatus „Pärnu teatrilugu 1878-1991“ nii:

Leonid Zorini näidendi „Mees ja naised“ žanrimääratlus räägib iseenese eest. Lugu võeti repertuaari (lavastaja V. Rummo) põhjusel, et selline komöödiapärane dramaturgia terve hulga naiskarakteritega pakub näitlejaile häid eneseavaldamise võimalusi. Lii Tedre (tema naine – püha naisterahvas, arst – mõtlev naisterahvas, daam rongis – energiline naisterahvas ja osakonnajuhataja – autoriteetne naisterahvas) ja Siina Üksküla (registraator – raudne naisterahvas, Akulevitš – planeerijanna, Marina Istomina – luuleline naisterahvas, majanaaber – pateetiline naisterahvas) andsid küll autori poolt pakutule isikupärase tõlgenduse kuni groteskini, kuid mõnegi karakteri puhul (eriti „luuleline naisterahvas“) balansseerisid maitselibastuse piiril. Et keskne tegelane M. Smeljanski - „haavatav olevus“, mees, kelle ümber ja pärast käis suurte õrnroosade rembrantlike naiste foonil (lavakujundus Marika Meschin) naistesumma sagin – ei suutnud sulada väga kirevasse naistegaleriisse, siis kippus lavastus pudenema estraadisketšideks, mida sidusid autoripoolsed kommentaarid sõnas ja muusikas (muusika: Olev Sööt, laulutekstid: P.-E. Rummo) J. Vlassovi ja J. Rekkori esituses.

Lavastus püsis repertuaaris pea kuus aastat – augustini 1988, kusjuures viimasteks etendusteks kohandati see ümber vabaõhulavastuseks, millega anti etendusi nii Pärnu Vallikäärus kui vabaõhulavadel üle Eesti. Kokku anti lavastusega 112 etendust ligi 332625 vaatajale.