Lavastused

Vedelvorst

igihaljas komöödia autor Hugo Raudsepp lavastaja Ingomar Vihmar Ühel kenal suvisel päeval saabub Laisavere kroonuvalla Näsnäruda tallu suur õnnesõnum: Sarve Mats, see suur vembumees ja kaaberjaan, kes hobustega parseldas ning linade ja takuga laatadel raha kokku ajas, on ära surnud ja testamendiga oma ristipojale, Näsnäruda noorperemehele Kustavile suure päranduse jätnud! Aga nagu igal õnnel, on ka sellel oma konks küljes – päranduse pälvib Kustav vaid juhul, kui ta naise majja toob ja pisipere hakkama paneb ... Igale teisele mehele poleks see probleem, eriti kui pruudikandidaat koos õnnesõnumiga kaasa tuuakse, kuid Näsnäruda Kustav pole mingi tavaline mees. „Vedelvorst ja venimus viimse varbani, metsaliseks magab enese,“ arvavad temast teised. Kustav ise aga näeb oma pidevas pikutamises midagi sootuks suuremat kui lihtne laisklemine, või nagu ta ise ütleb: „Muld ja materjaan on, mis meis tagasi ihkab magama, nagu ta magas enne maailma loomist."Kas ja kuidas Sarve Matsi saadetud õnn siiski Näsnäruda õuele jõuab ning millist rolli selles mängivad Kustavi ema Mari, saarlasest sulane Joosep, atsakas teenijatüdruk Maali, karjapoiss Eedo, Ristmetsa peremees Tanel ja tema tütar Tiiu, seda tuleb publikul aga juba teatrisaali vaatama tulla.

Tantsutund

romantiline komöödia autor Mark St Germain lavastaja Enn Keerd Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.

Pulli kirves

[komeedia del norte] autor Andri Luup lavastaja Andri Luup Ühes linnas on üks kena aed, kuhu tuleb kenale prouale kostiline Soomest ja proua annab talle lahkesti rendile oma pööningu ja aia suvitamiseks. Aga naise salapärased sugulasedki ihuvad magusale krundile hammast ja keeravad sellise sousti kokku, et vähe pole. Asi võtab kiiresti koomilised mõõtmed ja hea, et aed üldse püsti jääb. Sugulased tahaksid soomlase pealt kasu lõigata ja talle igasuguseid mõnusaid teenuseid müüa. Ja kuna hõimuvennal tundub raha olevat, siis läheb see kõik väga kalliks maksma. Vend ei tunne venda ja kirves lastakse käiku.

DreamWorks

muinasjutt armastusest, sõprusest ja surmast autor Ivan Võrõpajev lavastaja Ingomar Vihmar „DreamWorks“ on lugu masendusse langenud Davidist ja tema sõpradest, kes teda aidata püüavad. Kasutusele võetakse kõik sõpruskonnale teadaolevad teraapiavõtted budismist viskini, kuid miski ei aita. Siis aga kingivad sõbrad Davidile naise, kes teab erilist saladust – ta teab, kuidas unistused töötavad.

Itk

elu lugu autor Krzysztof Bizio lavastaja Madis Kalmet Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

{Sajandi lugu}: Kaarnakivi perenaine

pildike 1950ndate Eestist autor Andrus Kivirähk lavastaja Peeter Tammearu Viiekümnendad aastad. Kõik on pahupidi ja katki, justkui oleks Eestimaast üle käinud keeristorm. Suur osa endisest maailmast on õhku haihtunud, vanad ajakirjanumbrid kõneleksid otsekui elust teisel planeedil. Inimesed peavad õppima elama sootuks uut moodi. Ja ometi on mingid asjad endised - need kõige iidsemad, kõige varjatumad. Ja see annab lootust, et ka kurjad ajad õnnestub siiski üle elada. Lavastus esietendub Eesti teatrite suurprojekti „Sajandi lugu“ raames. Tegemist on Eesti teatrite ühise kingitusega Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäevaks. Selle raames mängitakse läbi kogu Eesti Vabariigi senine ajalugu. Nii osalevate teatrite arvu kui sarja kestust arvestades on see Eesti teatriloo suurim lavastus. „Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit, kes toovad lavale 12 lavastust, millest iga lavastus käsitleb ühte aastakümmet Eesti ajaloost. Sari vältab augustist 2017 kuni juulini 2018. Rohkem infot kogu sarja kohta leiab siit. TunnustusAgo Anderson pälvis Harald Kuremeri rolli ja Maie osatäitmise eest lavastuses "Säärane mulk" Eesti teatri meeskõrvalosatäitja aastaauhinna 2018

Mehed, meri, maa ja naised

estraadietendus autor Martin Algus lavastaja Ingomar Vihmar Ühes mereäärses linnas elavad mehed ja naised, ühes ajas ja ühes tunnetuses, tülitsedes ja armastades, rõõmustades ja valutades ja muidugi lauldes. Lauldes ja mängides muusikat, nii et argised toimetused otse kiirgavasse kosmosesse hajuvad.Varem oleme neid laule kuulnud Georg Otsa, Helgi Sallo, Gunnar Grapsi, Silvi Vraidi, Vaiko Epliku, Jaak Joala, Eda-Ines Etti, Chalice’i, Code One’i, Smilersi, Jää-ääre ja teiste esituses, nüüd jõuavad need kuulajate ja vaatajateni Endla näitlejate vahendusel.See on üks omamoodi kontsertlavastus, milles vaadatakse maailma läbi kummalise tunnetuseakna, koos naerdes ja koos imestades, see on lavastus inimeseks olemise saladusest ilma saladust ennast reetmata.

Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola

õpetlik lustimäng autor Lydia Koidula lavastaja Kaili Viidas Näidendi „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“ loomishetk asub eesti rahvusliku teatri sünni eesotsas ja sestap – võta-või-jäta, nuta-või-naera – on tegemist tüvitekstiga, olgugi et lihtsa külajandiga. Aga s***a sellega!Tüvitekstid – nii nagu riigi hümn ja lipp või eestlaste endeemilised haigusedki – on meie identiteedi lahutamatu osa. Nende olemasolu tekitab samaaegselt nii imetlust kui ka õudu. Imetlust, sest need on meil olemas; ja õudu, sest enamasti pole keegi nende sisudega päris täpselt kursis. Üsna vähesed meist võivad detailselt kirjeldada, mis toimus Erastu Ennu eraelus või millega tegeles Kure-onu, kui ta veel noor oli.Tüvitekstide tegelased oleksid justkui kivistunud stereotüübid, nagu džinnid pudelites, kes raamaturiiulite tardumuses oma aega ootavad. Nagu uinuvad koletised lösutavad nad kohustusliku kirjanduse nimekirjades ja näitavad oma hambaid katkenditena kooliõpikutes. Nii nagu iga inimene peab aeg-ajalt enese sisse vaatama, tuleb vahel ka see tukkuv pentsik tegelaskond kaante vahelt valla päästa ja taaskord ära kuulata. Sest järeltulevad põlved peavad neid ikka ja jälle tundma saama, sest muidu poleks me need, kes me oleme.Nii nagu iga jutuvestja esitab varem kuuldud lugu oma mätta otsast ja oma suuvärki appi võttes, ilmuvad selgi korral „Säärase mulgi“ tegelased vaataja ette pisut uues kuues ja justkui äratehtult. Ei saa midagi ära võtta, mida Koidula neisse karakteritesse on pannud, küll aga saab nende iseloomu, tundeid ja tegevusi värvida üha uute ja uute omadustega, mis jutustajale pähe tulevad.Olgu sellega kuidas on, üks asi on imelik ja naljakas – vaatamata meie hämaratele teadmistele, mis puudutavad loo lineaarset kulgemist, teame enamasti väga hästi, kuidas see lõpeb ja seda hämmastavam on asjaolu, et elame lugedes ikka tegelastele südamest kaasa, just nagu poleks me päris kindlad selles, kas Maie ikka saab oma Mulgi, kas Peeter oma lolluste lõksu langedes ka midagi õpib, kas Anne, nii kange kui ta ongi, oma rumalast mehest jagu saab? Ja lõpuks kõige tähtsam – kas Erastu Enn, see neetud kaabakas ja pöidlapurustaja, see kõige selle õnnetuse kokk ja kobrutaja, see rõugearmiline punapea, see libekeelne tigepõis, ikka saab oma teenitud karistuse või pääseb viimati...? PILETID: Eelmüük 18 €; etenduse päeval 22 € / sooduspilet 18 € (lapsed, õpilased, üliõpilased, õpetajad). SISSEPÄÄS: Mänguplatsile pääseb tund enne etenduse algust – kohapeal on avatud maitsvate söökide ja jookidega kohvik. Etenduse piletiga saab etenduse vaheajal Koidula muuseumit tasuta külastada.PARKIMINE: Etenduse külastajad saavad parkida Koidula muuseumi vastas asuvale Pärnu Sadama territooriumile. Parkimine on tasuta! Jälgige silte! RATTAPARKLA: Rattad saab parkida selleks ettenähtud parklasse mänguplatsi sees. Piletöörid juhatavad õige koha kätte! TunnustusEndla publikulemmik 2018Ago Anderson pälvis Maie rolli ja Harald Kuremeri osatäitmise eest lavastuses  „Kaarnakivi perenaine“ Eesti teatri meeskõrvalosatäitja aastaauhinna 2018Sander Rebane pälvis Kristallkingakese auhinna 2018 nimiosa eest lavastuses „Werther“, Peeter Paani osatäitmise eest lavastuses „Peeter Paan ja Valge Lind Wendy“, eri rollide eest lavastustes „Pao-Pao. Kuldse Trio lood“ ja „Öös on asju“, Jütsi osatäitmise eest  lavastuses „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ ning monolavastuse „Ei tao“ eest KinoteatrisKaili Viidas nomineeriti lavastustega „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ ja „Midagi on viltu“ (Tallinna Kammerteater) Eesti teatri lavastaja aastaauhinnale 2018

Surmatants

romantika/komöödia/draama autor August Strindberg lavastaja Ingomar Vihmar August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego. TunnustusPriit Loog pälvis 2018. aastal Ants Lauteri nimelise näitlejaauhinna osatäitmiste eest Endla Teatri lavastustes „Kangelane“ (Tõnu Truuvel, 2007), „Ballettmeister“ (Joonas, 2009), „Uhkus ja eelarvamus“ (mister Darcy, 2012), „Vares“ (Johannes Semper, 2014), „Woyzeck“ (Woyzeck, 2014), „Meie aja kangelane“ (Grigori Aleksandrovitš Petšorin, 2014), „Peeter Paan ja Valge Lind Wendy“ (mister Darling, 2015), „Tramm nimega Iha“ (Stanley Kowalski, 2015) ja „Surmatants“ (Kurt, 2017).

Peaaegu armastus

romantiline komöödia autor John Cariani lavastaja Enn Keerd Ühel kargel ja selgel talveõhtul, kui virmalised helklevad taevas ja tähed langevad, seisavad vaikse põhjamaa nurgakese elanikud kõige kummalisemal viisil silmitsi oma tunnetega. Südamed purunevad ja paranevad, lootus tärkab ja kaob, armastust leitakse ja kaotatakse, suhted algavad ja lõppevad. Võõrastest saavad sõbrad, sõpradest armsamad ja armsamatest võõrad. Igatahes pole kellegi elu pärast seda pealtnäha tavalist reede õhtut enam päris endine. Need on lood armastusest. Peaaegu.

Väljast väiksem kui seest

dokumentaallavastus inimlikkusest autor Maria Lee Liivak ja Mari-Liis Lill lavastaja Mari-Liis Lill Väljast väiksem kui seest on iga inimene, keda oma argitoimetusi askeldades juhuslikult kohtad – poes, tänaval, bussis. Ta on sinu rahvuskaaslane, võib-olla ka lihtsalt kaaskodanik. Või kui ta ka kodanik ei ole, siis vähemalt on ta sinu liigikaaslane. Sa ei pruugi teada, mis temaga eile juhtus või kuidas tema lapsepõlv möödus, aga kui sa küsiksid, võiks ta sulle sellest rääkida. Ja võib-olla ta on nõus sulle rääkima ka sellest, millisest tulevikust ta unistab ja miks ta pooldab surmanuhtlust, mis ta arvab teistest rahvastes või sellest, kas geisid on võimalik terveks ravida või mille pärast teda koolis narriti. Võib-olla saad temast piisavalt teada, et teda mõista. Võib-olla ei saa. Võib-olla läheb sõjaks, aga võib-olla õnnestub Eestist ehitada hoopis täiuslik riik. Kas sinu täiuslik ja tema täiuslik on üldse sarnased?Mari-Liis Lille lavastus „Väljast väiksem kui seest“ tugineb eluloointervjuudele, mis tehti Pärnumaal elavate inimestega 2016. aasta jooksul. Intervjuude põhjal kirjutatud tegelased kohtuvad ühel kaunis kitsal territooriumil, kus nende elu sõltub sellest, mil moel nad üksteisega toime tulevad. Nad lahkavad oma probleeme, millest mitmed on meie kõigi ühised probleemid tänases Eestis. Kas me kõik ikka mahume siia ära? Mida teha, kui keegi sulle nii hirmsasti närvidele käib, et tahaks karjuda? Miks ei ole kunagi piisavalt palju raha, aga samas riik raiskab nagu jõuab? Miks hoolitsetakse teiste eest, aga mind jäetakse hooletusse? Miks ajakirjandus valetab ja miks ma ei tunne ühtegi inimest, kes oleks hääletanud Euroopa Liidu poolt? Miks mulle öeldakse, et see on vihakõne, kuigi ma tahan lihtsalt halvimat ära hoida? Ja miks osad inimesed tahavad Eesti lihtsalt ära rikkuda? Eriline tänu: Kahu & Kahu Ehitus OÜ, Akzo Nobel Baltics AS, Espak Pärnu AS, Lincona, Vaas & Vaas OÜ, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Silva Maruse ja Getter Mäehunt.

Minu vana daam

tragikomöödia autor Israel Horovitz lavastaja Enn Keerd Eluga ummikusse jooksnud keskealine Mathias lendab viimaste säästude eest New Yorgist Pariisi, et müüa isalt päranduseks saadud luksuslik korter. Kohale jõudes avastab mees oma suureks nördimuseks, et korter on viager – kinkekomplekti kuulub ka igakuist tasumist vajav 2400-eurone kommunaalmakse ning korteris elav vanaproua ja tema vaenulik tütar. Olude sunnil korterinaabriteks saanud kolmikul on üksteiselt nii mõndagi õppida, et minevikuga lepitust teha ning lootusrikkamalt tulevikku vaadata.

Mitte praegu, kallis!

tragikomöödia autor Ray Cooney ja John Chapman lavastaja Ingomar Vihmar Ontlikule kasukameistrile Arnold Crounchile meeldib, kui igapäevaelu allub rangetele reeglitele. Tüüne rutiini ähvardab aga pea peale paisata tema äripartneri Gilbert Bodley liiderlikkus. Abikaasade ja armukeste värvika seltskonna lootusetult sassis armusuhted ja arusaamatused kallihinnalise naaritsakasukaga tekitavad kaose, milles korra loomine langeb just ümbritseva maailma silmakirjalikkusest ja pahelisusest jahmunud Crounchi õlule. Tegelased poevad kasukatesse ja kappidesse ning neist uuesti välja, et mitte valel hetkel vales seltskonnas valele inimesele vahele jääda. TunnustusEndla publikulemmik 2017Märt Avandi pälvis Gilbert Bodley rolli eest lavastuses „Mitte praegu, kallis”, Mehe osatäitmise eest lavastuses „Kopsud” ja Ivani rolli eest lavastuses „Aadama õunad” (Nargen Festival ja Kinoteater) Eesti teatri meesnäitleja aastaauhinna 2017

Kopsud

ökoloogiline armastuslugu ühes vaatuses autor Duncan Macmillan lavastaja Taago Tubin Kolmekümnendates paar, haritud ja keskkonnateadlikud inimesed, soovivad last saada, kuid otsustamisel tuleb arvestada kõigi aspektidega - nii isiklike kui globaalsetega. Milline on õige käitumine ökoloogilise kriisi, ülerahvastatuse ja hübriidsõdade ajajärgul? Kell tiksub ja valikute tegemine on üha keerulisem. Kui kaalul on elu põhiküsimused, põimub intiimne globaalsega ja huumor tõsidusega. Mis lõpeb esimesena - maailm või suhe? Lavastuse digitaalse kava leiad siit. TunnustusMärt Avandi pälvis Mehe osatäitmise eest lavastuses „Kopsud”, Gilbert Bodley rolli eest lavastuses „Mitte praegu, kallis” ja Ivani rolli eest lavastuses „Aadama õunad” (Nargen Festival ja Kinoteater) Eesti teatri meespeaosatäitja aastaauhinna 2017

Olga, Irina ja mina

olmeline tragikomöödia autor Ralf Långbacka lavastaja Ingomar Vihmar „Kolme õe“ esietendus oli täpselt kakskümmend aastat tagasi. Ka siis sadas lund … Tookord olid nad Olga, Maša ja Irina – kolm lootusrikast õde, kolm noort näitlejannat. Ja oh kuidas nad igatsesid – armastust, Moskvasse, lavale, telesse, kuulsaks.Nüüd on nad Berit, Maria ja Liisu – inspitsient, koduperenaine ja näitleja. Kolm keskealist naist, kelle elu on üksteisest kaugele viinud. Aga täna saavad nad taas kokku, et meenutada kunagist koostööd, rääkida elust, teatrist, armastusest, lastest, tööst, igatsustest ja saladustest.Ja siis liitub nendega Olga, Maša ja Irina kunagine Veršinin – kuulus ja armastatud näitleja Kalle. Beriti, Maria ja Liisu isiklik Don Juan.Šampuseklaasid kõlisevad, päevavalgele tulevad üha uued saladused ja väljas sajab lund …

Alice Imedemaal

muusikaline koguperelavastus autor Lewis Carroll lavastaja Laura Jaanhold Sa ju tead Alice'it? Seda hea fantaasiaga tüdrukut, kellele täiskasvanud alatihti ütlevad, et ta on juba piisavalt suur, et mingit asja teha ja teinekord jälle, et ta on veel liiga väike, et mingit teist asja teha. Nii ei tea Alice vahel ise ka, kas ta on nüüd piisavalt suur või parajalt väike või et kas ta parasjagu kasvab või kahaneb või et millises suuruses ta siis olema peab. Kõik see on üpris segadusseajav ja natuke imelik.Ühel päeval, kui Alice parasjagu nende imelike asjade üle järele mõtleb, näeb ta Valget Küülikut, kes hirmsasti kuhugi kiirustab. Alice järgneb küülikule, aga kukub auku. Seal kuskil all või kaugel kohtab Alice paljusid naljakaid ja erilisi tegelasi. Näiteks Kübarseppa, Märtsijänest, Irvikkassi, Kuningaemandat, Unihiirt … Kõigil neil on Alice'iga jagada mõni veider lugu või esitada mõni kummaline küsimus ning selgub, et imelik võib vahel olla päris imeline.

45 339 km² raba

dokumentaallavastus eestlusest autor Andra Teede / Laura Jaanhold lavastaja Laura Jaanhold Kui sa oled eestlane, kes elab välismaal, siis kus on su kodu? Kas sa igatsed musta leiba? Kas sa näed unenägusid kamast ja lapsepõlvemaastikust? Kas sa tahaksid tagasi paksu metsa ja laia rabasse? Kas sa kannatad, sest sa pead elama võõral maal, või oled rõõmus mugavuspagulane ja mujal ongi parem? Eestis on väga külm, talv on pime, november on pikk, palk on pööraselt väike ja sotsiaalsüsteem ei kannata kriitikat, poes ei müüda paljusid asju ning peale selle on eestlane kuri. Ainult et isamaa ei saa ju olla vaid palganumber ja must november. See on midagi head ja sooja, midagi turvalist. See jääb, isegi kui lähed. See on ilus sõna – isamaa. Ja su isamaa on ikka siin, kuigi sina oled ammu läinud. Erinevatel hinnangutel on Eestist välismaale elama läinud umbes 200 000 eestlast ja see arv kasvab koos iga lahkujaga. „45 339 km² raba” on dokumentaallavastus nendest inimestest. Me oleme teinud intervjuusid väga paljude lahkujatega, kellelt küsisime, kuhu nad läksid, miks, kas nad mõtlevad Eesti peale, kas nad tulevad tagasi, kas nad on veel Eesti jaoks olemas. Vastused on väga erinevad, sest inimesed on väga erinevad, aga midagi on neis kõigis ka ühist. „45 339 km² raba” võtab ühise kokku ja mõistab erinevusi. Tunnustus Andra Teede pälvis lavastuse „45 339 km² rabaˮ teksti eest Eesti teatri algupärase dramaturgia aastaauhinna 2017Laura Mets pälvis 2016. aastal Kristallkingakese aastaauhinna lavastuste „45 339 km² raba“, „Werther“, „Eedeni aed“ ja „Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid“ eest Endla teatris ning lavastuse „Korduma kippuvad küsimused" eest Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiasIllimar Vihmar pälvis Endla Teatri lavastusele „45 339 km² raba“ ning Eesti Draamateatri lavastustele „Laulud halli mere äärest“ ja „Romeo ja Julia“ loodud kujunduste eest Eesti teatri kunstniku aastaauhinna 2016

Tramm nimega Iha

draama autor Tennessee Williams lavastaja Ingomar Vihmar Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi psühholoogiliselt keeruka näidendi peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley, lihtsa töömehe juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg.Lavastaja Ingomar Vihmari jaoks on Williamsi näidendi keskne telg kirjeldamatu õdedevaheline side, mis kunagi ei katke ning püsib tugevam kui mehe ja naise vaheline suhe. Kuigi Blanche võib ärritada, äratab ta samas kaastunnet ja soovi ebaõiglusele vastu hakata ning ühelgi mehel pole õigust tema üle kohut mõista. „Just naiselikkuse mahasurumine on viinud maailma praegusesse olukorda – hirmust ja vihast tundmatu vastu surutakse toore jõuga alla kõik, mis ei allu süsteemile,“ arvab Vihmar ning kinnitab, et lavastus võimaldab vaadata ebaõiglust ja võimu kuritarvitamist nii meeste kui ka naiste vaatepunktist. Teda käivitab lootus, et teatri kaudu on võimalik sellelt rattalt maha tulla ning kogu meessoo nimel andeks paluda. Lavastusega tahaks ta tõsta naised kogu oma olemuse stiihiaga au sisse ning Tennessee Williamsi näidend annab selleks ideaalse võimaluse. 1972. aastal Endlas esietendunud „Trammi nimega Iha“ pidas kriitika üheks hooaja parimaks lavastuseks, mida kinnitasid Teatriühingu preemiad lavastajale Kaarin Raidile ja naispeaosatäitjale Tiia Kriisale. Peenpsühholoogiline lavastus juhatas sisse ühe huvitavama perioodi teatri ajaloos. TunnustusEndla publikulemmik 2016Priit Loog pälvis 2018. aastal Ants Lauteri nimelise näitlejaauhinna osatäitmiste eest Endla Teatri lavastustes „Kangelane“ (Tõnu Truuvel, 2007), „Ballettmeister“ (Joonas, 2009), „Uhkus ja eelarvamus“ (mister Darcy, 2012), „Vares“ (Johannes Semper, 2014), „Woyzeck“ (Woyzeck, 2014), „Meie aja kangelane“ (Grigori Aleksandrovitš Petšorin, 2014), „Peeter Paan ja Valge Lind Wendy“ (mister Darling, 2015), „Tramm nimega Iha“ (Stanley Kowalski, 2015) ja „Surmatants“ (Kurt, 2017).

Kõik naistest

südamlik komöödia autor Miro Gavran lavastaja Kaili Viidas „Kõik naistest“ on eluline, lõbus ja üllatusi pakkuv lavastus, kus kolm näitlejannat kehastavad viitteist tegelaskuju ja toovad vaatajani viis omavahel põimunud lugu. Kõigil naistel alates lasteaiatüdrukutest kuni soliidses eas prouadeni vanadekodus on kõrged väärtushinnangud ja selge maailmapilt. Paraku takistavad elu pisiasjad neil ideaalide järgi elamast. Armastust ei ole vihkamiseta, sõprust konkurentsita, vabadust sõltuvuseta ega andestamist reetmiseta. Sõbralikult enesekriitiline lugu naiseks olemisest toob samaaegselt silmanurka pisara ja suule naeratuse.Miro Gavran on tänapäeva üks populaarsemaid Horvaatia kirjanikke, kelle mitmekülgse loomingu hulka kuulub ligikaudu 40 näidendit. TunnustusENDLA PUBLIKULEMMIK 2015!

Testosteroon

hormonaalne komöödia autor Andrzej Saramonowicz lavastaja Enn Keerd Poolas tohutu publikumenu osaliseks saanud komöödia räägib peost, mis järgneb luhtunud pulmatseremooniale ning kus altari ees mahajäetud õnnetut peigmeest toetavad kuus täiesti erineva tausta ja iseloomuga meest. Nende koosistumine kujuneb toostide, kakluste, diskussioonide, šokeerivate avastuste ja ootamatute südantpuistamiste seeriaks. Lõpuks leiab seltskond, et mees olla pole sugugi kerge. Eriti veel kui otsida vastust küsimusele, mis inimesi lõpuks suhtemaailmas juhib – mõistus, tunded või ... hoopiski bioloogia?
Copyright © 2018 SA Endla Teater. Kõik õigused on kaitstud.